Tennis

ÕHTULEHE VIDEO | Kumb möirgab väljakul valjemini - algaja tennisist või kriiskav Maria Šarapova?  (1)

Henry Rull, Siim Kera | Video: Jörgen Norkroos, 19. juuli 2017, 19:14
Õhtulehe ajakirjanikud Henry Rull ja Siim Kera käisid Tallinki Tennisekeskuses proovimas, kui kerge või raske tennisemäng on. Kui eilses klipis näitasid žurnalistid oma servikahureid, siis tänases videos lastakse valla oma häälepaelad. Jörgen Norkroos
Televusserist vaadates on tennisemäng sama lihtne kui lapselt kommi ära võtmine - viska pall õhku ning pane reket kollasele mänguvahendile vastu. Triumfid, rahamäed ja fännidehordid on selle kõige loogiline tagajärg.

Tegelikult asjad ikka nii lihtsad pole. Õhtulehe ajakirjanikud Henry Rull ja Siim Kera käisid Tallinki Tennisekeskuses proovimas, kui kerge või raske tennisemäng on. Kui eilses klipis näitasid žurnalistid oma servikahureid, siis tänases videos lastakse valla oma häälepaelad.

Samal teemal

Kriisked ning kiljed on pikka aega olnud tennise lahutamatuks osaks. Esimeseks valjult häälitsenud tippmängijaks peetakse 1970ndatel ning 1980ndatel kaheksa Suure slämmi turniiri võitnud Jimmy Connorsit. 

Priske probleemina kerkisid karjed esile 1992. aastal, mil Jugoslaaviat esindanud Monica Seles sai endale Wimbledonis hüüdnimeks „Moan-ica“. Pärast veerand- ning poolfinaali röökeid paluti Selesil turniiri otsustavas matšis veidi vaiksemalt võtta. Seepeale jäi käratu tennisist Steffi Grafile alla 2:6, 1:6.

Samas on Sussexi ülikooli teadlased tõestanud, et löögi ajal karjumine teeb löögi kiiremaks ja täpsemaks. Seega pole ime, et maailma ühe kõige valjema kriiske on teinud karjääri jooksul viis Suure slämmi turniiri võitnud Maria Šarapova.

Mängu ajal kõige kõvemat häält teinud naistennisistid:

Michelle Larcher de Brito – 109 detsibelli
Maria Šarapova – 101 detsibelli
Monica Seles – 93,2 detsibelli

Paneme tabeli konteksti:

Tavalise vestluse tugevuseks on tavaliselt umbes 60 detsibelli.
96,5 km/h auto salongis kostub 70 detsibelli müra.
Tolmuimeja paitab meie kõrvu 75 detsibelliga.
80 detsibelliga rõõmustab meid igahommikune äratuskell.
Meist mööduv veoauto pakub müra tugevusega 90 detsibelli.
300 meetri kaugusel õhus liuglev hävituslennuk toob meieni 100 detsibelli.
Rokk-kontserdil saab peale hittide kuulda ka 110 detsibelli. Sama kõrvulukustav on ka karjuva beebi etteaste.
Kirsiks tordil on sinivaal, kes võib toota heli tugevusega 188 detsibelli!

Kui vali oli Õhtulehe žurnalisti karje, vaata juba meeleolukast Õhtulehe videost!

1 KOMMENTAAR

ä
ätt. 20. juuli 2017, 07:39
Kui venelane siis kriiskab,teised lihtsalt häälitsevad.

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee