AJh neid Eesti mehi käis sel allveelaevadel palju läbi pidin ka minema ga läksin merekooli ksut sain vabastuse olin läpus 45 päeva Tallinnas miinisadamas miinitraaleril,aga tegime kaptenile 3 (konni) ja päevad sai lühemaks 30!Käisime allveelaeval Lembitu filme vahetamas ,küll sai nalja avasime ühe luugi aga madrused vorpisid Dembli pilte pimikus:) valgustasime ära!Veel nägi 80 date lõus Ruhnu saare juures ankrus öösel allveelaeva tüürmann näitas topitulesid ja vaatsime kaardilt sügavudt ,farvaater täitsa sobis?ei te mida ta seal tegi?laadis akusi või bunkerdas ,tervtan seejuures kõiki Eesti meremehi,kes on tõelised profid ,võrreldes lätlaste ja leeedukatega!sic:)
Superallveelaev oli omal ajal titaanist korpusega "Komsomolets". Selle suutsid nad oma lollusega Norra merre uputada. Läks põlema lihtsalt. Super oli ta sukeldumisesügavuse poolest, tehnoloogia vast Lada.
Titaan on liialt haruldane ning kallis metall, et sellest mitme tuhande tonniseid allveelaevu vorpida. See Komsomolets oli eksperimentaalne ainueksemplar ja selle kokkusulatamine pani ilmselt NSVL titaanivarudele paraja põõna. Üldreeglina kasutas NSVL ja praegu Venemaa oma allveelaeva kerede jaoks kordades odavamat kroomnikkelterast või muid vastupidavaid terasesulameid. Titaani põhiosa kulub kosmose ja sõjalennunduse tehnika peale, rakettidesse. Aga mingi jagu ka meditsiini ja muu jaoks. Omal ajal, kui NSVL ja Prantsusmaa võidu ülehelikiirusega reisilennukit projekteerisid pani just titaani vähesus ja kõrge hind Concorde ning Tu-144 projekteeritaatele kiirustele piirid ette. Sest hinnast lähtudes tuli piirduda vaid duralumiiniumist keredega. Suuremate kiiruse püüdlemine oleks nõudnud juba kordades kallimat titaanisulamitest keret. .
Kuigi laev lasti vette 1980, s.o. 37 aastat tagasi, alustati tema ehitust juba 1976 ja projekt oi muidugi veelgi varajasemast ajast. Ning kuigi laeva on vahepeal moderniseeritud (näiteks uut tüüpi raketid peale pandud), on ka moderniseerimiselgi omad piirid. Seega on too koljat juba mingis mõttes vananenud, eile või isgi üleeilne päev.
teeninud Poljarnõis ja näinud neid kõiki dokis ja käinud mõnes isegi sees. mõned aastad tagsi õnnestus külastada ühte sakslaste sõjalaeva, näidati vähe, aga sellest piisas, et tekiks võrdlus mercedes ja lada. vene allvee ja pealvee laevades olid veel 80-te lõpus ja 90-te alguses kasutuses seadmed, mis olid sakslastel teise maailmasõja ajal. mulje avaldamiseks need laevad kõlbavad, aga muus osas on mahajäämus 10-20 aastat.
Ajad ilmselt segi vanade diisellaevadega. Nägid need tuumakad küll arhailised seest ehk kohati välja aga seeeest olid nad lollikindlamad kui need sinu mainitud lääne omad. 2. ms tehnikast olid nad küll ikka kaugel, 2. omadel polnud õigeid rakettegi, fakt on ja faktiks jääb, et venelastel on maailma kõige suurema fusioonipommide löögijõuga laev, sellevastu sa ei saa kuidagi, tee või tina :D
kui sa teaks väheke rohkem, siis sellist jama ei ajaks, aga paraku sa ei tea. diseljuhasi poljarnõis oli mõni üksik, enamasti oli sadamas 20 aatomiallveelaeva, valdavalt delta ja november klass. umbes 10 tükki oli selliseid, mis merele minekuks ei kõlvanud. poljarnõis olid NSVL-i suurimad ja uuemad ujuvdokid. saksa laev oli miinitõrje laev ja võrdlesin seda MPK ja Kiroviga. kuna tegelesin mootorite ja kompressoritega, siis puutusin kokku nn. salastatud joonistega, mis tegelikult olid koopiad sakslaste joonistest. juuli viimasel pühapäeval võtan ikka pitsi, olgugi et venemaast ei arva midagi.
Paldiski lähedal oli isegi varjatud maaalune baas allveelaevadele sissesõiduks.Vene vägede lahkumisega selle avaus betoneeriti ja maskeeriti.Seda on väga vähesed oma silmaga näinud.
KOMMENTAARID (27)