Savisaare videoläkitus on saanud suure avaliku tähelepanu, kuid hoopis tähelepanuväärsem on minu meelest Keskerakonna juhi, Jüri Ratase, reaktsioon Savisaare avaldusele. Et kuigi Savisaar kritiseerib avalikult oma erakonnakaaslasi ja lubab oma nimekirja, siis sellest kõigest hoolimata Ratas teda erakonnast siiski välja visata ei kavatse.
On selge, et Ratas on Savisaare avaldusega püsti hädas. Tal ei jäägi tegelikult muud üle, kui erakonna loojat tagasihoidlikult manitseda. See kõik aga viitab omakorda sellele, et Ratasel ei käi jõud lihtsalt Savisaarest ja tekkinud olukorrast üle.
Aga peaminister Ratas ei ole ainult Savisaare pantvang, vaid neid kes teda peos hoiavad on veel.
Kui Reformierakond löödi valitsusest välja, tegid eelkõige IRL ja sotsid Ratasega kokkuleppe, et koalitsioon tehakse Keskerakonnaga juhul kui Savisaart enam erakonna juhtivatel kohtadel pole. See oligi ilmselt Keskerakonna valitsusse pääsemise hind.
Teine kokkulepe oli ilmselt see, et kuigi igast erakonnast kuulub valitsusse võrdselt viis inimest (Keskerakond, sotsid ja IRL), siis jaotati seekord ministriportfellid nii- et kuigi Ratas sai peaministriks- sai Keskerakond enda valdusse selgelt vähemtähtsad ministeeriumid.
Kõige paremini positsioneeris end loomulikult IRL, kes sai enda kätte justiitsministri, kaitseministri, rahandusministri, sotsiaalkaitse ja keskkonnaministri portfelli. Ka sotsidele jagus jõuministeeriumite portfelle. Nemad said enda valdusesse siseministeeriumi, välisministeeriumi, tervise ja töö ministeeriumi ja kultuuriministeeriumi.
Just neid portfelle vaadeldes tulevad aga välja kaks lihtsat asjaolu ja seda eriti siis kui võrdleme praegust valitsust Taavi Rõivase omaga.
Rõivase valitsuses kuulus seitse ministriportfelli Reformierakonnale, neli sotsidele ja neli IRL-le. Nüüd aga parandasid sotsid ja IRL selgelt oma positsiooni. IRL sai näiteks juurde välimisnisteeriumi ja sotsid said juurde siseministeeriumi ministriportfelli.
Seoses sellega, et justiitsministeerium ja siseministeerium on IRLi ja sotside kontrolli all, tundub mulle et Keskerakonda ei lastud juba eos nende positsioonide ligi, kuna nad kannavad Tallinna linnaga seotud korruptiivsete tehingute varju. Siinkohal meenub mulle veel üks Jüri Ratase nurka surutud seis.
Kui mõni kuu tagasi süüdistati Tallinna abilinnapead Arvo Sarapuud linnaga seotud korruptsioonis, siis sisuliselt kaitses Jüri Ratas keskerakondlast Sarapuud kuni lõpuni välja. Põhjus oli selge- Ratasel ei olnud informatsiooni, mis tuli politseist. Info Sarapuu kohta laekus nimelt siseminister Anveltile, mitte peaminister Ratasele.
Nähtavasti hoitigi Ratast Sarapuuga seotud kriminaaluurimisest suhteliselt teadmatuses ja seda loomulikult selleks, et Ratast diskrediteerida.
Mina olen veendunud, et IRL ei tahtnudki Keskerakonnale ära anda- eriti Euroopa Liidu eesistumise ajal- meie julgeolekule olulisi ministrikohti, kartes et tegu võib olla julgeolekuriski ja halva valgusega meie NATO partnerite suunas. Pean siis silmas seda varju, mis on Keskerakonnale heidetud seoses nende Vene poliitikaga.
Seda kõike selgitabki aga see, miks on Savisaarele antud Keskerakonnas niiöelda ajaloonõuniku koht, talle on pakutud Tallinna linna üldnimekirja esikohta ja muud taolist silmalund.
Tegelikult ei tohiks Keskerakonnal oli mitte mingisugust probleemi kutsuda Savisaar uuesti Lasnamäe esinumbriks. Arvatavasti koguks Savisaar taas hea häältesaagi ja aitaks oma häältega volikokku mitmeid keskerakondlasi. Kõlvart, kes on tänane väljahõigatud populaarne Lasnamäe esinumber, osutuks Lasnamäel kasvõi nimekirja viimasena ikkagi valituks.
Seega jääbki avalikkusele arusaamatuks, miks ei lasta Savisaarel nimekirja esimesena Lasnamäel kandideerida või kui ta tõesti rikub partei distsipliini, siis miks ei visata teda erakonnast jõuliselt välja?
Selline kassi hiire mäng näitab selgelt, et Ratas on tegelikult nii Savisaare kui IRLi ja sotside pantvang, kellel on häid käike, et sellest ringist võitjana väljuda, vähe.
Kommentaarid