Londoni MM: Bolti varjus võitlevad tähelepanu eest neutraalsed venelased ja Maicel Uibo abikaasa (1)

Usain Bolti lahkumisetendus

MM ei jõua õieti alatagi, kui maailma läbi aegade parim sprinter Usain Bolt võtab kogu tähelepanu endale. Bolti lahkumisetendus saab alguse reedel, kui esimese võistlusalana on kavas just 100 meetri eeljooksud. Lisaks teeb jamaikalane kaasa ka 4x100 meetri jooksus, traditsioonilised 200 meetrit jäävad seekord vahele.

Londoni MMi populaarseim sportlane on Bolt isegi siis, kui käiku läheb must stsenaarium ja esimest korda pärast 2007. aastat tuleb tal suurvõistlustel vastu võtta kuldsest tuhmimat karva medal. Esikolmikust välja jäämist on muidugi raske uskuda, aga valestarti või teatepulga maha pillamist ei saa välistada. On ju Boltilgi kurb mälestus – 2011. aasta Daegu MMil tõusis ta 100 meetri finaalis stardipakkudelt liiga vara ja diskvalifitseeriti.

30aastase Bolti hooaja tippmark on 100 meetris 9,95 ning sellega jagab ta MMil osalejate seas viiendat kohta. Temast kiiremini on jooksnud Christian Coleman (USA 9,82), Yohan Blake (Jamaika 9,90), Akani Simbine (Lõuna-Aafrika Vabariik, 9,92) ja Christopher Belcher (USA 9,93). Ohtlikud on ka Justin Gatlin (9,95, USA) ja eelkõige 22aastane kanadalane Andre De Grasse (10,01), kes peaks Londonis olema hooaja parimas vormis.

„Ma ei oska aja kohta midagi öelda, tahan Londonis lihtsalt võita. Mul ei ole olnud lihtne aasta – mõnel päeval on selline tunne, et ma ei taha trenni minna. Aga pidin end kokku võtma, sest tegu on mu viimase võistlusega,“ ütles Bolt hiljuti BBC-le.

London elab järgmised poolteist nädalat Bolti rütmis – seda näitab ka asjaolu, et MMi lastepilet üheksa naela ja 58 penni. Seost pole raske tuletada – jamaikalase 100 meetri jooksu maailmarekord on just 9,58.

Wayde van Niekerk – Bolti mantlipärija?

Pärast Usain Bolti karjääri lõppu peaks kergejõustikku valitsema hakkama lõuna-aafriklane Wayde Van Niekerk. Tõsi, Van Niekerk tõusis jõuliselt areenile juba paar aastat tagasi ja mullu jooksis ta Rio olümpial 400 meetris üle Michael Johnsoni maailmarekordi, saades ajaks 43,03.

25aastane lõuna-aafriklane näitab väledaid jalgu ka poole lühemal distantsil. Kahjuks otsustas Bolt 200 meetrist loobuda ning seega jääb kergejõustikupublik kahe suure duellist ilma.

„Tean, et Wayde on valmis minu tossudesse astuma ja ta on teinud väga head tööd. Ta domineerib igal jooksul, kus stardis on,“ kiitis 30aastane Bolt nooremat kolleegi.

Kuigi Van Niekerki muljetavaldavamad esitused on tulnud 400 meetri distantsil, siis pole saladus, et see pole tema lemmikala. „200 meetrit meeldib mulle hoopis rohkem. Üritan endale sisendada, et pean 400 meetri osas positiivsem olema, sest just see on mind tippu viinud,“ ütles ta.

Venelased saavad raha, jäävad hümnita

Venemaa hümni Londoni olümpiastaadionil ei kuule, aga idanaabritel on põhjust televiisorid ikkagi sisse lülitada.

Venemaa alaliit ei tohi riikliku dopingusüsteemi avastamise järel peale pandud sanktsioonide tõttu endiselt atleete rahvusvahelistele võistlustele saata, aga erandeid tehakse aina tihemini. Nii on Londonis stardis 19 venelast, kes võistlevad neutraalsete sportlastena. Lisaks hümnile tuleb loobuda rahvuskoondise dressist ja lipu kasutamisest.

Rahvusvahelise kergejõustikuliidu antidopingunõudeid on teiste seas täitnud kaks tiitlikaitsjat: 110 meetri tõkkejooksu äss Sergei Šubenkov ja naiste kõrgushüppe valitseja Maria Lasitskene (varem Kutšina).

Vene spordiministri Pavel Kolobkovi sõnul maksab riik siiski poodiumile pääsenud kergejõustiklastele samasugust preemiat nagu tavalistele sportlastele.

Maagiline odavise

Heitealadest tasub suurima hingevärinaga oodata meeste odaviset ja sugugi mitte ainult Magnus Kirdi ja Tanel Laanmäe pärast. Kehvemal aastal oleks Kirdi nädalavahetusel visatud 86.06 andnud lootust isegi medaliks, aga mitte nüüd.

Saksamaa duo Johannes Vetteri 94.44 ja Thomas Röhleri 93.90 on nii ulmelised tulemused, mis annavad lootust, et Jan Želežny maailmarekord (98.48) pole ületamatu. Lisaks neile on sel hooajal viis meest visanud üle 88 meetri, nii et konkurents on äärmiselt tihe.

Saab näha, kas sakslaste tipptasemel treeningumeetodid on piisavalt tõhusad, et Londoni olümpiastaadion rõkkama panna. Vetterisse ja Röhlerisse on investeeritud nii palju, et oleks pettumus, kui kullatulemus ei algaks numbriga 9.

Shaunae Miller-Uibo suur eesmärk

Eesti medalivõimalused on viimaste aastate kasinamad ja seega tuleb ennast ehtida heas mõttes võõraste sulgedega. Meie kümnevõistleja Maicel Uibo abikaasa Shaunae Miller-Uibo jahib 200 ja 400 meetri jooksus kuldset duublit ning šanss on täiesti olemas – 200 meetris on tema hooaja tippmark paremuselt teine ja poole pikemal maal kolmas.

Bahama dressi kandev Miller-Uibo pakkus mullu Rio olümpial mängude ühe mälestusväärsema hetke, kui viskus 400 meetri jooksu lõpuruudustikus finišijoonele ning napsas ameeriklanna Allyson Felixi eest kulla 0,07 sekundiga.

Juunis sai ta enda nimele ka maailmarekordi. Tõsi, tegu polnud traditsioonilise alaga – 200 meetrit joosti ilma kurvita rajal ning vaid 23aastase Miller-Uibo ajaks mõõdeti 21,76. Koos kurviga on ta tippmark 21,91, seegi sündis tänavu. Tiitlivõistlustelt on Miller-Uibo seni väärismetalli kogunud vaid 400 meetris.

Uuel alal vaid seitse osalejat

Rahvusvaheline kergejõustikuliit (IAAF) teatas 23. juulil, et Londoni MMi võistluskavva lisatakse uue alana naiste 50 km käimine. Uudis tuli nii viimasel hetkel, et käijatele anti normi täitmiseks aega vaid kaks päeva.

Nii ei tasu imestada, et osalejaid on vaid seitse! IAAFi president Sebastian Coe põhjendas otsust võrdõiguslikkusega ja avaldas lootust, et kahe aasta pärast on Dohas stardis juba oluliselt rohkem naisi.

Kui veeuputust ei tule, kroonitakse maailmameistriks portugallanna Ines Henriques, kelle isiklik rekord on järgmisest naisest lausa 14 minuti võrra kiirem. Muide, käijad mööduvad rajal korduvalt Buckinghami paleest ja kui võistluse ajal igav hakkab, on alati võimalus Londoni rikka ajaloo peale mõelda.