Neymar oma tuttuues mängusärgis.Foto: Reuters / Scanpix
Spordiblogi
7. august 2017, 00:10

Mart Treial | Nõrk Neymar (2)

3. august 2017 läheb maailma jalgpallilukku päevana, kui Pariisi Saint-Germain (PSG) ostis 222 miljoni (nafta)euro eest FC Barcelonast 25aastase Brasiilia pallivõluri Neymari.

222 miljonit!? Kogu maailm ahhetas ja ohhetas. Õigemini teeb seda siiani. Senise maailmarekordsumma enam kui kahekordistamine ei jäta oma absurdsuses külmaks isegi vutikaugemaid kodanikke. Kel aga jalgpall hingelähedasem, arutlevad tõenäoliselt veel nädalaid, kui mitte kuid, kas too üleminek oli mingitki pidi mõistlik? Kas PSG rikkus finantsilise ausa mängu (Financial Fair Play) reegleid? Kes sellest võitis, kes kaotas?

Teemale võib läheneda erinevate nurkade alt, kuid mina püüan vaadelda tehingut palluri kui teoorias tähtsaima osapoole vaatevinklist. Tunnistan, sportlikult ei suuda ma kuidagi Neymari mõista. Aga alustuseks mehe enda avalikud põhjendused: 1) „Ma ei tulnud siia raha pärast, vaid väljakutsete järele.“ 2) Kasvult pisikese Lionel Messi hiigelsuur vari polevat argument. „Otse loomulikult on iga jalgpallur, kes Messiga koos mängib, nii-öelda teisejärguline, aga ma ei tulnud Pariisi, et olla staar. Mulle pakuti siin võimalust konkureerida tiitlitele ja võistelda kõrgel tasemel – see on põhjus, miks olen nüüd siin.“

Ilusad laused, eks ole? Aga mitte eriti veenvad, kui neid pisut vaagida. Hüva, raha järele ta Pariisi ilmselt tõesti ei läinud. Pole ju vahet, kas teenida aastas 10 või 30 miljonit eurot. Niikuinii näikse raske säärast summat kulutada.

Või et väljakutsete järele? Nagu Zlatan Ibrahimovic aastatel 2012-16 tõestas, siis Prantsusmaa meistritiitli võitmine konkurentidest kordades rikkama PSGga pole eriti keeruline. Nagu ka Euroopa tugevuselt viiendas liigas individuaalselt säramine. Seega ainus reaalne katsumus on Katari miljardäride rõõmustamine klubi ajaloo esimese Meistrite liiga trofeega. Aga maailma mainekaima klubisarja triumf olnuks paras pähkel ka Barcelonas. Neymari nelja sealveedetud hooaja jooksul õnnestus see vaid korra.

Ah et PSG pakkus võimalust konkureerida tiitlitele ja võistelda kõrgel tasemel? Hmm… kas mitte Barca ei pretendeeri prestiižsematele karikatele ega mängi tugevamas liigas? 

Seega tuleb vägisi uskuda välismaiseid spetsialiste, kel Barcas usaldusväärseid allikaid, et Neymar kibeles Messi varjust välja. Jah, brasiillane lükkas tolle teooria avalikult ümber, aga see on ju loogiline poliitkorrektne mull. Vahest mehed nagu Mario Balotelli või Ibrahimovic tunnistanuks keerutamata vastupidist.

Väidetavalt olla viimane piisk Neymari karikasse kuulus kevadine Meistrite liiga kaheksandikfinaal Barcelona – PSG, kus Kataloonia klubi pööras viimase kaheksa minutiga 3:5 kaotusseisu 6:5 edasipääsuks. Enda sõnul elu parima etteaste teinud Neymar lõi viimasest kolmest väravast kaks ja andis viimasele täpse söödu, kuid interneti vallutas kangelaslik foto Messist. Pealegi, lugenud Guillem Balague’i biograafiat „Pep Guardiola: Another Way of Winning“, pole mingi saladus, et Barcas keerleb kõik ümber argentiinlase ja tema heaolu. Niisamuti on kõigile teada Neymari edevus.   

Pallivõlurite omavaheline suhe olla hea (Messi andis omal ajal Neymari ostmiseks rohelise tule ja soovis nüüdki tema jätkamist), kuid brasiillase näljane ego näikse mõistuspärane. Ainult et, kui see tõele vastab, siis… nõrk, Neymar, nõrk! Tõeline väljakutse olnuks end Barcas Messi varjust välja, Ballon d’Ori vääriliseks mängida.