Rasmus Mägi võistlus lõppes Londonis juba enne stardipauku.Foto: Kaarel Täll
Kergejõustik
7. august 2017, 00:10

ÕL LONDONIS | Ülivalus, kuid õpetlik tagasilöök

„Olen alati arvanud, et tunnetan ja valitsen oma keha piisavalt hästi ja suudan sellistest traumadest hoiduda,“ arutles pettunud Rasmus Mägi eile Londonis.

Äsja olid lõppenud meeste 400 meetri tõkkejooksu eeljooksud, kuid Rio olümpia finalist Mägi starti ei läinud. Põhjuseks juulis Portugali treeninglaagris saadud reielihase trauma.

„Nagu näha, siis mingisuguse asja suutsin keha juures ikkagi tasakaalust välja viia. See omakorda tähendab, et tunnetus on võimalik järgmisele tasemele viia. Samas tuleb sellest õppida ja ettevaatlik olla, et sarnast asja tulevikus vältida,“ jätkas ta.

Kaks nädalat varem läbis Mägi Eesti meistrivõistlustel ilma tõketeta staadioniringi 46,42ga. Just see start andis usku, et Londoni MMiks on võimalik paraneda.

„Täna on seis selline, et starti minna olnuks tervise seisukohalt liiga riskantne. Käia ma saan, sörkida ka, aga häda teeb reie tagalihas, nagu kiire jooksu puhul tihti juhtub. Kui vähegi maha jahtuda, jääb reie tagakülje välimine kõõlus kangeks. Kiireid liigutusi sellisega teha ei ole võimalik,“ rääkis 25aastanse sportlane.

Mägil oli Londonis kaasas ka varuplaan, kuid ka seda ei õnnestunud käiku lasta. „Plaan B oli selline, et oleksin distantsi enda jaoks teistpidi pööranud – kui üldiselt tõukan kaheksa tõket ühe jalaga ning kaks viimast teisega, siis nüüd oleksin vastupidi teinud, et haigemale jalale vähem koormust anda. Soojenduse järgi polnud ka see kahjuks reaalne,“ jätkas ta.

Mis Portugali laagris ikkagi täpselt juhtus? „Reie tagakülje vigastused ilmnevad siis, kui kiirused suureks lähevad. Ühe lõigu kahel viimasel sammul tundsin ebakindlust. Valuaistingu koht on nüüd küll allapoole liikunud, kuid sellise vigastuse puhul on tavaline, et kangeks jääb just kõõluse osa.“

Mägi jätkas: „Eestikatel kannatas 400 m ilma tõketeta joosta küll. Pärast seda tegin järgmise tõkketrenni kolmapäeval ja see ärritas jalga nii palju, et pärast on keerulisem olnud. Täiskiirusel tõkete ületamine mõjub lihasele teisti, kui sirgel maal jooksmine.“

Mägi uskus siiski lõpuni, et suudab vigastusest jagu saada. „Kui arvesse võtta, et puhast 400 meetrit sain joosta ja pärast seda polnud otseselt probleeme, siis tulin siia ikkagi võistlema. Mul polnud põhjust karta, et ma ei jaksa joosta. Iga liigutusega tundsin, et olen vormis ja võimeline kiire olema. Tekkis tahte ja keha omavaheline kokkupõrge.“

Kas hooaeg on nüüd lõppenud? „Kui lihas on valmis, siis proovin hooaja lõpus joosta. Esialgu pole sellele mõelnud. Teemantliiga finaal on 24. augustil, sinna on vähem kui kolm nädalat. Üritan kõik selleks ajaks korda saada, kuid liigseid riske kindlasti võtta ei kavatse. Ilmselt nädala pärast olen targem.“

***

Poolfinalist Jagor kõiki võimeid rajale ei jätnud

Oluliselt paremini käis 27aastase Jaak-Heinrich Jagori käsi, kes esimese 400 meetri tõkkejooksu eeljooksu kolmandana lõpetas ja tänasesse poolfinaali pääses. Aeg 49,81 oli mehe sõnul soliidne.

"50-250 meetrit ei kerinud, käik ei läinud sisse. See jättis mind tahapoole, kui ise oleks arvanud. Lõpusirgele tulime kõik koos, aga see oli minu jaoks nagu hingetõmbehetk," rääkis Jagor.

"Mul oli kopp ees juba sellest, et pole eeljooksust edasi saanud! Lõpusirge panin kindla peale, tahtsin kohaga edasi saada. Kõik võimed täna rajale ei jäänud. Tingimused on siin head, aga täna olin nagu vati sees – homme (täna – toim) õhtul on kindlasti parem joosta," lubas ta.

Esimese ringi suurim põruja oli hooaja edetabelit juhtiv ameeriklane Kyron McMaster, kes tõkke määrustevastase ületamise tõttu diskvalifitseerit. Jagori osavõtul toimuv poolfinaal joostakse täna kell 22.30. Hooaja tippmarkide võrdluses on eestlane jooksu seitsmes.

Jaak-Heinrich Jagor (vasakul) jookseb MMi poolfinaali suunas. Foto: AFP