Justin Gatlin ja Usain Bolt asuvad meediaga võideldes ühes paadis. Foto: ADRIAN DENNIS
Kergejõustik
7. august 2017, 00:10

ÕL LONDONIS | Kuidas Bolt ja Gatlin vastiku elevandiga põrkusid (5)

Laupäeva hilisõhtu Londoni olümpiastaadionil. Kell tiksub kesköö suunas. „Siin ruumis on ju elevant, kellest keegi ei räägi,“ teatab kohalik ajakirjanik Londoni MMi meeste 100 meetri jooksu esikolmiku pressikonverentsil. Õhk on elektrist pungil.

Publikut (loe: ajakirjanikke) on kogunenud sadakond. Laval istub kõige keskel 35aastane maailmameister Justin Gatlin (võiduaeg 9,92). Sama mees, kes kaks korda dopinguga vahele jäi ja oma tagasitulekuvõistluse Rakveres tegi. Mujal ei tahetud teda 2010. aastal lihtsalt starti lasta.

Ameeriklase vasakul käel istub legendide legend – 11kordne maailmameister Usain Bolt (9,95), kes Londonis pronksiga leppis. 30aastane spordimaailma au ja uhkus, kes äsja jooksis oma karjääri viimased individuaalsed sada meetrit.

Gatlinist paremal istub tema kaasmaalane Christian Coleman (9,94) – 21aastane sprindi tulevikumees. Kolmiku vastas teritavad sulgi näljased kirjatsurad, kes püüavad kuldset tsitaati, millega homseid ajalehti müüa.

100 meetri finaali lõpuponnistus. Foto: KIRILL KUDRYAVTSEV

Tasa sõuad, pealkirjani jõuad

Kümme minutit küsivad ajakirjanikud Gatlinilt suurepärase jooksu üksikasjade kohta. Boltilt pinnitakse karjääri lõppu puudutavaid emotsioone. 

Samas teavad kõik, et ruumis on elevant. Kõik mäletavad, et äsja vilistas Londoni olümpiastaadion maailmameistri välja ning Bolti kanti kätel.

Kork lendab viimaks pudelilt. „Kuidas publiku reaktsioon sind mõjutas?“ Gatlin jääb esialgu rahulikuks ja selgitab: „Ma ei mõelnud sellele, vaid keskendusin jooksmisele. Samas olen kurb, et minule suunatud „buuu“ oli valjem kui mõne konkurendi toetamine.“

Gatlin püüab jutu viia enda personaalküsimuselt Boltile. „See oli maagiline õhtu nii Usaini kui terve maailma kergejõustiku jaoks. Mul oli au olla tema üks suuremaid konkurente. Kas ma ikka olin su suurim konkurent?“ Bolti vastus on kiire tulema: „Absoluutselt, pole küsimustki!“

Maailmameister Justin Gatlin langeb vahetult pärast finaali Usain Bolti ees põlvele. Foto: REUTERS

Kergejõustiku kuningas võtab aega ning selgitab rahulikult enda seisukohta: „Minu jaoks on Justin oma karistuse kandnud. Mees tegi kõvasti tööd, et tippu tagasi jõuda. Ta istub siin ja järelikult on kõik korras. Ta on üks parimaid, kellega olen võidu jooksnud.“

Esimest korda suunatakse küsimus hõbedamees Colemanile, kelle nägu reedab, et mees ei suuda päris hästi mõista, kuhu sattus. „Minu jaoks on kõik üsna sürreaalne. Olin pikalt vigastatud ja nüüd seisan poodiumil koos Usain Bolti ja Justin Gatliniga. Meestega, kellele olen terve elu alt üles vaadanud.“

Aga Suurbritannia lehemehed ei jäta jonni. Piisavalt kõlavat esiküljeloo pealkirja pole ikka veel kõlanud.

Kõigepealt doping, hiljem eeskuju?

„Justin, kas sa üldse suudad mõista, miks inimesed sind ründavad?“ kõlab tagareast. „Mind ei vilistatud välja aastatel 2010, 2011, 2012 - siin samas Londonis -, 2013, 2014 ega isegi 2015. Nüüd vilistatakse. Kui suudan üldse seda natukene mõista, siis selle nurga alt, et röövisin Usainilt ilusa lahkumisetenduse. Ma olen lihtsalt jooksja, kes kandis oma karistuse ja tuli suurde mängu tagasi,“ selgitab ilmameister

100 meetri finaali lõpuponnistus. Foto: David J. Phillip

Gatlin muutub emotsionaalsemaks: „Teen ühiskondlikult kasulikku tööd: räägin lastega, uskuge või mitte, ma isegi inspireerin lapsi. Ma aitan neid õigele teele, vältimaks samu vigu, mida ise tegin. See ongi põhjus, miks sporti tagasi tulin.“

Kas sellest piisab, et meedia rünnakuid peatada? Kindlasti mitte. Monotoonse häälega naisterahvas saadab teele küsimuse, mis lööb pahviks terve saali: „Tänane võiduaeg oli väga tagasihoidlik. Üldist pilti vaadates olid kõik ajad kehvemad, kui eelmisel MMil. Tahan teilt kõigilt küsida, kas siin on mingisugune seos viimastel aastatel tugevnenud dopingukontrolliga?“

Bolti silmad paisuvad ülisuureks. Mees kallutab peast kinni hoides mikrofoni suunas: „Oota nüüd korra. Millest sa räägid?“ Naine alustab küsimuse formuleerimist algusest, kuid Bolt sekkub: „Ma ju kuulsin küll.“ Kuid ajakirjanik kordab ikkagi pika küsimuse algusest lõpuni.

Bolt hingab enne vastamist rahulikult, kuid sügavalt. „Kõigepealt ütlen, et meie jaoks on see väga lugupidamatu jutt. Justin on karistuse kandnud ja tõestanud korduvalt oma puhtust.

Spordimaailmas eksisteerivad sellised asjad nagu vigastused. Alati ei lähe kõik nii, nagu soovime. Meie elukutsega käib kaasas niivõrd palju aspekte, mis võivad asju muuta. Minu jaoks täiesti arusaamatu, kuidas te üldse saate meilt sellise küsimuse küsida? Meil oli raske hooaeg, kuid tulime Londonisse ja panime püsti väärt etenduse... Vau!“

Usain Bolti karjääri lõpp läheneb: joosta jääb veel vaid Londoni MMi 4x100 m teatejooks. Foto: Matthias Schrader

Gatlin ei jää võlgu: „Kas unustate ära, et sportlased on tegelikult tavalised inimesed? Meil on vaja kuidagi nende tulemusteni jõuda! Treenime pidevalt, et üldse midagi sellist saavutada. Samal ajal istute teie oma arvutite ees ja trükite. Meie elukutse toob kaasa vigastusi, millest tuleb üle olla. Loomulikult ei ole võimalik, et tuleme alati MMile ja jookseme isiklikke rekordeid.“

Sõna antakse ka Colemanile, kes on endiselt justkui kuskil teises maailmas. „Targad mehed ütlesid kõik ära,“ lisab ta.

Sõnasõda ilma tegeliku võitjata

Saalist kõlab järgmine küsimus: „Justin, mulle tundub, et sa naudid oma paha poisi kuvandit?“

„Mina? Mul on küsimus hoopis sinule: kas olen teie kellegagi kunagi halvasti käitunud? Kas annan kellelegi halba eeskuju? Surun kõigi konkurentide kätt. Õnnitlen neid ja soovin edu. Meedia on valinud lihtsalt tee, et mina olen paha poiss ja Usain kangelane. Ma olen sellega leppinud. Minu eesmärk on anda teile kõigile üks-ühele intervjuusid ja läbi nende inspireerida inimesi. Ma tõesti ei saa aru, miks on vaja seda paha poisi kuvandit tekitada.“

Pressikonverentsi läbiviija mõistab, et asi läheb isiklikuks ja annab viimase küsimuse võimaluse ühele mustanahalisele härrale. „Justin, ütle ausalt, kas Suurbritannia meedia teeb sulle liiga?“ kõlab saalist.

Järgneb õrn naer nii publikust kui püünelt. „Ma pole tõesti sellele mõelnud. Minu töö on sporti teha…“ alustab Gatlin viisaka vastuse formuleerimist, kuid sekkub täiesti tüdinud olemusega Bolt. „Ole seekord palun aus, ole lihtsalt aus,“ anub Jamaika mees. Gatlin muigab ja vastab: „Ei, mulle pole liiga tehtud.“

Kõik. Maailma kiireimad mehed lahkuvad ruumist – nendega käib kummitusena kaasa kogu spordis peituv ilu ja valu, kergejõustiku minevik, olevik ja tulevik. Kas sõnasõja võitjaks peaks kuulutama ajakirjanduse, Gatlini, Bolti või hoopis Colemani? Jäägu see igaühe enda otsustada.

Maailma kiireim kolmik poodiumil USA hümni kuulamas. Foto: JOHN SIBLEY