Auto-Moto uudised

VIDEO | VÕIDUSÕIT SÕGEDATELE! Tutvu maailma ühe vanima ja ohvriterohkeima ringrajaga 

Karl Juhkami, 7. august 2017, 17:02
Mootorratas. Pilt on illustratiivne. Foto: GIUSEPPE CACACE
Maailmas on vähe ringradu, mis saaksid uhkustada enam kui 100 aastase ajalooga. Suurbritannias Mani saarel kulgev Snaefelli mägirada on üks vähestest, mis nõnda kaua võidusõite võõrustanud. Kui esmapilgul võiks jääda mulje, et sääraste annaalidega rallirajast peaks rääkima uhkes ja grandioosses võtmes, siis tegelikkuses on seal kihutamise minevik enam kui tume. 

Hullumeelse võiduajamise video:

 

Meil on brittidele omalt poolt vastu panna Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada. Tutvume algatuseks Tallinna väärika asfaltrajatise ja selle pimedama poolega. 

Samal teemal

Eestlased on saanud läbi ajaloo tunda uhkust Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringraja üle. Kahel korral Pirita jõge ületaval rajal on kahe- ja neljarattalised ringi vuranud 1933. aastast. Seda kõike kuni 2006. aastani, kui toimus viimane Kalevi Suursõit - 74 aastat kuulsusrikast ajalugu. 

Siira võidujoovastuse, rõõmuhõisete ja positiivsete emotsioonide kõrval on Maarjamaa kuulsaim ringrada pakkunud ka kurvemaid sündmusi. Viimaseks võidusõiduks on see jäänud nii mõnelegi kiirusearmastajale. 

1976. aasta augustis sõideti Pirital Nõukogude Liidu külgkorviga rataste ringrajasõidu etappi. Vihmase ilmaga peetud treeningsõidul hukkus Henno Palm, õnnetus juhtus suure S-kurvi lähedal Metsakalmistu sirgel, Palmi korvimees pääses eluga.

2000. aastal hukkus Kalevi Suursõidu raames Põhja-Iirimaa legend Joey Dunlop, kes väikeses kurvis ratta üle kontrolli kaotas ja vastu puud libises.

Pirita metsade vahel olev Joey Dunlopi mälestuskivi Foto: TEET MALSROOS

Pirita ringraja esimene ohver oli aga Adolf Salben, kes oma külgvankripaariga rajalt välja vastu kiviaeda sõitis. Mehe kaassõitja Ott Kiplok pääses avariist küll eluga, kuid suri saadud vigastustesse seitse kuud hiljem. Teadaolevalt on kuue kilomeetrisel rajal elu kaotanud veel kaks võidusõitjat. 

Brittide kiirusepiiranguteta maratonirada

Briti saarestikus paikneval Mani saarel olev Snaefelli mägirada on õlinäppe ja kiirusearmastajaid rõõmustanud juba üle 100 aasta. Esimene dokumenteeritud kihutamine toimus ringrajal juba 1904. aastal, sealjuures sattusid saare elanikud võidusõidu korraldamise võimaluse otsa täiesti juhuslikult. 

Nimelt võttis Briti parlament aasta varem vastu seaduse, mis sätestas mootorsõidukite piirkiiruse linnades ja asulavälistel teedel. Nurka surutud võidusõiduentusiastid leidsid aga pääsetee Mani saarelt - nimelt ei kehti seal praeguseni kiirusepiirangud. Nõnda oligi loodud ideaalsed tingimused suure võidusõidu sünniks. 

Snaefelli mägirada Foto: Kuvatõmmis

Snaefelli mägiraja pikkus on ajaloo jooksul varieerunud, kuid Pirita-Kloostrimetsa kuuekilomeetrine rallirada on Iiri meres paikneva asfalttee kõrval sisuliselt soojenduslõik. Praegu valdavalt kasutusel olev marsruut kulgeb ringiratast ümber saare ja kogupikkust on sel veidi üle 60 kilomeetri.

Erinevate ehitustööde tõttu on raja täpne kulgemine küll ajas muutunud, kuid korraldajad on alati üritanud kui mitte täpselt, siis vähemalt originaali lähedast varianti pakkuda.

Ringraja 26. kurv on muuhulgas Eestis oma viimase võidusõidu teinud Joey Dunlopi nimeline. 48aastaselt Pirital Kalevi Suursõidul traagilise avarii teinud legendaarne motosportlane triumfeeris Snaefelli ringrajal täpselt 26 korda.

Snaefelli rada koos kurvide nimetustega. 26. kurv on pühendatud Joey Dunlopile. Foto: Kuvatõmmis

Legendaarse raja varjatud külg

Alates 1904. aastast rallirajana kasutusel olev mägitee ei pälvinud koheselt surmasõidu tiitlit. Esimene fataalne õnnetus toimus Mani saarel alles 1911. aastal, kui esmakordselt lehvitati stardilippu ka kaherattalistele. Teelõigu täisealiseks saamise hetkeks ehk 18. võidusõiduks oli ohtlike kurvide ja pikkade sirgete tõttu manalateed läinud vaid kolm pilooti. 

Möödunud sajandi keskpaigaks oli Briti saarel elu kaotanud juba 31 võidusõitjat ning aastalt-aastasse number aina suurenes. "Maagilise" saja piir ületati 1972. aastal ning pärast millenniumivahetust võeti ka hukkunute loendamisel kasutusele järgmine sada. 

Tänaseks päevaks on saare pealinna Douglast läbival rallirajalt taevamaadele kihutanud 255 osalejat. Snaefelli kurva rekordiraamatu tipus troonib 2011. aasta, kus ringrajal lõpetas oma elu kuus kiirusearmastajat. 

Surm võib oodata iga kurvi taga

Paraku ei ole ohvriteks langenud mitte ainult teadlikult suuri kiiruseid taga ajanud auto-motosportlased. Hukkunute seast leiab ka teepervele kogunenud pealtvaatajaid ja võiduajamise kohtunikke.

Markantseimad Snaefelli võiduajamise surmad on kindlasti 1998. aasta Jack Trusthami ja 2003. aasta Peter Järmanni fataalsed õnnetused. Nimelt olid mõlemad piloodid saatusliku vea tegemise hetkel juba auringil. 

Ühtekokku on õõvastavatel teedel elu kaotanud 269 inimest, kuid säärane arv ei peleta kiirushulle sugugi eemale. Snaefelli mägiraja läbimine on tehnikahuviliste seas pigem väljakutse, mida iga hinna eest ette soovitakse võtta. 

Huvilised saavad videokaamera ja Johnny Bartoni abil sõita terve mägiraja läbi:

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee