Kuidas narkomaanist kolme aastaga maailmameister sirgus (4)

Suvi 2014. Lõuna-Aafrika kaugushüppaja Luvo Manyonga keha katsid viisakad riided ning ta sammus rongile, et sõita oma treeneri, autoõnnetuses hukkunud Mario Smithi matustele.

Auruvankri peale Luvo ei jõudnudki, sest kohtas kodulinnakese Mbekweni tänavanurgal semusid. Jutustati, naerdi ning suitsetati metaamfetamiini (kohaliku nimega tik). Manyongale külla sõites elu kaotanud Smith jäi õpilasel mälestamata.

2017. aasta 5. augusti õhtupoolik Londoni olümpiastaadionil. 26aastane Luvo kargas teisel katsel 8,48 meetri kaugusele ning võitis kõige säravama medali. Mees on tipus! Kuid tee sinna oli paganama künklik.

Foto: Manyonga Londonis. (ANDREJ ISAKOVIC)

Raha tegi karuteene

Juba nooruspõlves üliandekaks peetud kergejõustiklane vajus vahepeal ülisügavasse mülkasse. 2010. aastal juunioride maailmameistriks kroonitud atleet saavutas aasta hiljem Lõuna-Koreas Daegus toimunud täiskasvanute MMil suurepärase viienda koha. Tundus, et tiitlivõistluste medalid on vaid aja küsimus, kuid südi osalemine tegi mehele karuteene. Suure auhinnarahaga vaesesse kodukohta naasnud noormehe ligi tikkusid kahtlased tegelased, üks asi viis teiseni ning Manyongast sai narkosõltlane.

2012. aastal määrati Luvole metaamfetamiini kasutamise eest 18kuuline võistluskeeld. Prokuröri poolt soovitud kaheaastast keeldu lühendati, sest Lõuna-Aafrika antidopingu agentuur leidis, et „ei saa ignoreerida erakordseid sotsiaalseid asjaolusid, millega Lõuna-Aafrika mustanahalised sportlased kokku puutuvad“. Kaplinna ümbruses on väidetavalt 250 000 tikisõltlast, neist 36% alaealised.

Surm või medal

Mehe päästeingliks osutus kõikidest variantidest kõige ebatõenäolisem – vahepeal kojamehena töötanud endine Iirimaa sõudja ning rammumees John McGrath. Tegelinski, kes kord teenis raha etendustes maailma tugevaimat meest mängides. 2008. aastal Kaplinna kolinud põkk oli viis aastat hiljem Colombias peetud Maailmamängudel (võistlus, kus selgitatakse universumi parimad mitteolümpiaaladel – S.K.) Lõuna-Aafrika köieveokoondise(!) treener.

Seal kuulis ta esmakordselt Luvost, kuid kohalik olümpiakomitee sõnas ka motivatsioonikõneleja leiba teeninud McGrathile koheselt, et kuna ta pole kvalifitseeritud treener, ei saa ta Manyongaga koostööd teha.

„Mõtlesin, et kurat, ma alles näitan teile,“ muigab McGrath, kes pidudel võib inimesi lõbustada kaardipaki pooleks rebimisega. „Ajasin Luvo jälgi kuu aega. Usun, et ta lõpuks kuulis kuskilt, et kahemeetrine 120 kilogrammi kaaluv valge kutt otsib teda.“

Lõpuks ristusid McGrathi teed kirikuõpetaja Eugene Maqwelaniga, kes kummalise duo kokku viis. „Kui teda esimest korda nägin, oli ta väga kehvas seisus,“ on iirlane meenutanud. „Ta huuled olid sinikashallid, ta oli alatoidetud ning nõrk, oma sõltuvuse kõige raskemas faasis.“

Kaugushüppaja kohtunikega naljatlemas. Foto: KIRILL KUDRYAVTSEV

Mees võttis sportlase taas õigele rajale aitamise oma elu eesmärgiks. Kuna McGrath polnud kaugushüppega niivõrd hästi kursis, keskendus ta spartaliku treeningrežiimi abil jõule ning vaimsele poolele. Kuigi Luvot tabasid nii mitmedki tagasilöögid – treeneri surm ning 2014. aasta Briti rahvaste ühenduse mängude fopaa, kus tema osalemiseks vajalikud paberid läksid müstiliselt kaduma –, suutis ta narkosõltuvuse alistada.

Oma osa selles oli ka kohaliku olümpiakomitee presidendil, kes aitas mehel saada Pretoria ülikooli stipendiumi. Nii pääses ta kodulinna Mbekweni taagast.

„Vajan veel veidi aega, et kasvada ja paraneda,“ ütles ta mullu Guardianile. „Olen elu lõpuni taastuv sõltlane ning endise kasutajana on [Mbekwenis] palju asju, mis võivad mulle halvasti mõjuda. Võib-olla viib mind narkootikumide juurde tänavanurk, kus ma hängisin, või vanade sõprade nägemine. Siin on tore ja turvaline – ainsad asjad, millele mõtlen, on treenimine ja võistlemine.“

„On kaks võimalust, kuidas ta elu läheb, ta kas seisab olümpiamängude poodiumil või sureb 30. eluaastaks üledoosi,“ sõnas McGrath 2014. aastal.

Tänavuse hooaja maailma edetabelijuht Manyonga võitis mullustelt Rio olümpiamängudelt hõbemedali ning mõni päev tagasi Londonist kulla. 30. eluaastani on veel aega, kuid hetkel tundub, et lõunaaafriklane tõmbas iirlase valikutest pikema õlekõrre. Eks tulevik näitab, kas temast saab esimene mees, kes üheksa meetri joone ületab. Ise ta seda usub.