ARVUSTUS | Põrandaks sõnnikukiht – Eesti talurahva karm argireaalsus (33)

aga vähemalt pardi sulgi saia sisse ei pandud, nagu seda tänapäeval tehakse, et saiad kohevamad ja õhku täis tuleksid.

Minu vanaisa ehitas endale uhke maja 1912.aastal - 300 m2, 4 suurt tuba, samuti suur köök, kunstipäraste akendega balkon, mida kutsuti klaastrepiks, sahver, vöörus. Suured aknad, seintel tapeedid, värvitud laed ja põrandad. Maja juures oli suur kinnine hoov,kus olid hobuste ja sealaudad, lisaks eraldi suur loomalaut, saun ja 2 aita, maja taga kuivkäimla. Talu oli Põhja-Eestis ja vanaisa keskmiselt jõukas mees, tal oli maad ja metsa, ka 6 last, kes kõik said haritud. Igal laupäeval käidi saunas ja pesti kõik põrandad ja pesud. Ma ei ole niisuguseid asju küll näinud nagu siin artiklis kirjas. Võimalik, et mõnel vaesel ka nii oli, ei tea, pole kuulnud ega näinud. Ka vanaisa sünnimaja tean - see oli veidi väiksem ja madalam, aga siiski puhas koos kõrvalhoonetega, samuti esivanemate kunagine ammune rehielamu, kus pool maja oli loomalaut, aga need ei olnud elutoas nagu vanaisa rääkis. Mis kole jutt siin levimas?

Huvitav kust sellised andmed pärinevad.Maas sõnnikukiht.Vaesemates majades olid MULDPÕRANDAD.Need tallati nii kõvaks et neid sai ilusti pühkida.Soojematel ilmadel käidi alati peale päevatööd ennast tiigis--mis oli ka peaaegu iga talu juures olemas, -pesemas.Kaevu küll polnud igas talus.Pesu pesti kord nädalas Loputati tiigis külma veega nii et käed punased.Talvel toodi vesi sauna soojenema ja saunas jäi tavaliselt sooja vett ka järgi.Lõuna Eestis oli vähemalt pea igas talus saun või siis käidi naabrite juures.Meil käis 3 peret ühes saunas.Tiik oli ka algul 2 perega kahasse .Hiljem omale.Vanasti magati ---tõesti vanasti mitte 60a.tagasi..--magati põhukottidel.Põhku vahetati 1-2 korda aastas ja need olid puhtamad kui nüüd 10a.kasutusel olevad madratsid.Lauda riided olid küll mustad.Neid pesti harvem ja said rutem mustaks.Aga neid hoiti esikus või saunaeesruumis.Vanasti pesi ennast eestlane rohkemgi veel kui memmekesed tänapäeval kes hoiavad igat veetilka sest raha läheb rohtudele.Ise olen üle 60a.Aga vanasti elust rääkis vanaema.Pere puhkus olenes perenaisest.Prussakaid polnud kindlasti rohkem kui Lasnamäe korteris.

Mul raamat praegu poole peal, täitsa huvitav lugemine on, aga selle puhtuse koha pealt olen küll mitmel puhul teisel arvamusel. Olen ise maalaps 60+, meil küll mingit mustust kodus ei olnud - igal laupäeval pesti värvimata laudpõrandad puhtaks, voodipesu oli puhas, kui tihti vahetati, täpselt ei mäleta, heegeldatud voodikatted ja laudlinad olid ja tikitud padjad Lutikaid-prussakaid pole kodus olnud, täid saime vennaga koolist ja mäletan, kuidas vanaema pahandas, et on ikka igasugu räpaseid kodusid, kus laste päid ei suudeta söödikutest puhtad hoida. Loomatoitu ei keedetud köögis, lauda juures oli eraldi katel. Ei olnud meil mingi suur ja rikas elamine, väga väike ja suht vaene, aga puhas oli küll. See ikka sõltub inimestest, mitte ajast.

Paarkümmend aastat tagasi kuulsin ligi 100 aastase auväärse Soome kindrali arvamust oma lapsepõlvest. Mees ütles,et kasvas lapsena õnnelikul ajal,mil igast Soome järvest võis juua puhast vett. Nii oli ka Eestis. Sellist reostust milleni oleme jõudnud pole kunagi varem olnud.

Pärdi raamat on huvitav, kõik eestlased peaksid seda lugema. Aga kuidagi arvata, et sakslased meile puhtuse ja kultuuri tõid – ei tundu õige. Mulle tundub hoopis, et eestlaste olme oli selline, nagu ta oli, just seetõttu, et eestlased ei olnud oma maal peremehed ega otsustajad, vaid pärisorja, võiks isegi öelda: sageli mõisate orjade staatuses. Üldjuhul ei olnud eestlastel võimalik kasutada seda ressurssi, mida mõisad neilt kokku riisusid. Seda heidaks mina ette just valitsevatele klassidele, eeskätt paraku sakslastele.

Kui see on esitatud üldistusena meie esivanemate eluviisi kohta ca 100 kuni 120 aastat tagasi on tegu lihtsalt lobaga. Minu esivanemate hooned kesk-Eestis on sellest perioodist pärit ja ka terve rida lähedal asuvaid taluhooneid samuti. Isegi sealsed kunagised rehielamud olid ehitatud selliselt, et loomad ja inimesed elasid eraldi hoone osades. Töde on, et köögis keedeti küll sigadele körti ja hiljem aurutati kartuleid. Tube on seal kandis hoonetes valdavalt neli-viis, pesemiseks kasutati talvel kööki toodud suurt vanni mis suvel viidi välja ja leidis siis ka ilusa ilma korral kasutust seal. Mitmel talul oli juba möödunud sajandi vahetusel ehitatud saun. Tõsi, et vesi tuli enamikel juhtudel õues asuvast kaevust. Sada aastat tagasi hakati seal kandis eluhoonetest eemale ehitama ka lautu, talle ja heinaküünisid. Peldik ehitati küll eluhoonest eemale ja oli ka talvel külm. Huvilised võiks muidugi minna ja vaadata mõnd talumuuseumi, ka neid on üsna tõepäraselt säilinud. Ka on kirjutatud raamatuid Eesti saunade kohta mida poleks paha lugeda. Paistab juba tükk aega, et kellegi tellimusel on vaja väga meie enesehinnangut madaldada ja seda kõigis valdkondades.