Eestlaste pilk oli tugevalt pallile naelutatud, kuid sellest jäi šveitslaste vastu väheks. Pildil (vasakul) selleski mängus legendaarset saltoauti demonstreerinud Risto Kallaste. Foto: Lembit Peegel
Jalgpall
16. august 2017, 02:06

Võimatu missioon: 25 aastat vutikoondise ajaloolisest kaotusest

„Kel oskused, neil polnud kiirust, kel kiirust, neil polnud oskuseid,“ meenutab endine jalgpallikoondise kaitsja Urmas Kirs ajaloolist Eesti-Šveits vutikohtumist peene muigega. „Kui palli saime, hakkas see meie mängu pigem takistama.“

Täna 25 aastat tagasi toimunud matš oli taasiseseisvunud Maarjamaa esimene madistamine MM-valikmängus pärast pea 55 aastat kestnud pausi. Meie värske rahvusesindus oli esimesed tuleristsed juba saanud, juunis palliti Sloveeniaga, juulis heideldi Balti turniiril. Esimese kolme mängu saldo oli viisakas, kaks 1:1 viiki ning 1:2 kaotus lõunanaabritele.

Seetõttu kippus nii mõnegi kodaniku kuklasse veidi ekslikult, et meil võib ka kesk-eurooplaste vastu võimalus olla. Mängueelsel pressikonverentsil arvas peatreener Uno Piir enesekindlalt, et ega me šveitslaste vastu kaotama ei lähe.

Mehed metsast

Praegune koondise juhendaja Martin Reim meenutab, et temalgi oli asjadest veidi vale arusaam.„Olime Sloveeniaga mänginud ja eks me emotsiooni pealt mõtlesime, et äkki oleme enamvähem sats,“ mäletab Eesti esinduse rekordinternatsionaal. „Šveits oli aga liiga kõva pähkel.“

Eesti mängijatel polnud õrna aimugi, millised oskused ja kiirused Euroopa ning maailma mängijate varasalves on. „Meil võis olla tehnikat, füüsist ja kiirust, aga kui teine käik sisse lükati, jäime igal pool hätta,“ sõnab mängu vahetusest sekkunud Kirs. „Nägime väheke teistsugust taset.“

Kui platsil toimunu oli praeguse Eesti koondisega võrreldes öö ja päev, siis võrrelda ei anna ka mängueelset laagrit. Põhja-Tallinna JK Volta noortetöö juht Urmas Hepner ütleb, et professionaalseks ei saanud toonast eeltööd kuidagi kutsuda. Hotellis küll elati, aga igasugusest konkurentide analüüsimisest võis ainult unistada.

„Kogu see olukord, treeningud, teadmatus vastastest – olime nagu kuskilt metsast välja tulnud,“ nendib mees. „Amatöörid, kes tulid kokku ja mängivad šveitslastega. Läksime entusiasmi ja tahtmise pealt Eestit esindama.“

Sarnased minevikupildid on endale pesa pununud ka Kirsi ajju. „Taktikalistest asjadest juttu polnud, vaatasime mängijaid ja üritasime meelde jätta, kellel mingid nõrkused olid,“ räägib praegune jalgpalliliidu talenditreeningute projektijuht. „Ma ei mäleta, kas meil oli väljakul mingi taktika, pigem mängisime individuaalse oskuse pealt.“

Kui mõned läksid mängule vastu suurte ootustega, siis jalgpallihuviliste seas leidus neidki, kes uskusid, et igasugune kaotus alla 0:5 on meie meestele rahuldav saavutus. Peaaegu oleks numbrid niiviisi läinudki, kuid tänu hiljem Müncheni Bayernis ning Milano Interis pallinud Ciri Sforza 84. minuti tabamusele sirasid Kadrioru staadioni tablool lõpptulemusena 0:6.

Esimene tegija Eestis

Kogenud jalgpallifänn Martin Kasesalu tõdeb, et mängust on tal kõige eredamalt meeles vastaste ründetuus, pikaaegne Dortmundi Borussia staar Stephane Chapuisat. Eestit kahe väravaga kostitanud šveitslane oli 1991/1992 hooajal Bundesliga paremuselt teine väravakütt. „Ta oli esimene tegija, kes Eestisse tuli,“ lausub Kasesalu. „Oli jõle kõva sõna oma silmaga sellist venda näha. Enne käisid siin ainult mingid Metallurgid mängimas.“

Kohalikud vutihuvilised said sel valikturniiril küllaga staaride suunas kiigata. Itaalia rivistuses käisid meid kimbutamas näiteks Roberto Baggio, Franco Baresi, Alessandro Costacurta kui ka hiljem treenerina Manchester City Inglismaa meistriks tüürinud Roberto Mancini.

Meil tuli lisaks eelpool mainitud kahele koondisele mõõtu võtta ka Portugali, Šotimaa ning Maltaga. Kuiv viik viimastega jäi meie teenitud punktiks. Väravatevahena on igaveseks annaalidesse graveeritud 1:27, ainsa tabamuse autoriks Sergei Bragin võõrsil šotlaste vastu.

Reim tõdeb, et tugevamad vastased nagu Itaalia ja Šveits olid meie jaoks võitmatud. „Ütleks küll, et vähemalt too hetk oli neid võimatu võita,“ naerab praegune koondise loots. „Enamvähem tulemusi tegime, aga see klassivahe oli nii suur, et reaalseid võimalusi meil ei olnud. Väljakul tundus, et nad on teiselt planeedilt.“

Kuidas koondis 1994. aasta MMile pürgis

Eesti - Šveits 0:6, Tallinn, 16.08.1992

Malta - Eesti 0:0, Ta' Qali25.10.1992

Itaalia - Eesti 2:0, Trieste, 14.04.1993

Eesti - Malta 0:1, Tallinn, 12.05.1993

Eesti - Šotimaa 0:3, Tallinn, 19.05.1993

Šotimaa - Eesti 3:1, Aberdeen, 02.06.1993

Eesti - Portugal 0:2, Tallinn, 05.09.1993

Eesti - Itaalia 0:3, Tallinn, 22.09.1993

Portugal - Eesti 3:0, Lissabon, 10.11.1993

Šveits - Eesti 4:0, Zürich, 17.11.1993