Higistamine on organismi normaalne füsioloogiline protsess, mis aitab vältida keha liigset soojenemist. Liighigistamise põhjusi on mitmeid, paljuski võib selle ajada ka geenide süüks. Higistamist võivad peale kõrge temperatuuri või aktiivse füüsilise tegevuse esile kutsuda
- naiste ja ka meeste üleminekuaastad,
- närvipinge, ärevus,
- ülekaal,
- kofeiini ja alkoholiga joogid,
- vürtsikas toit, ka sibul ja küüslauk,
- haigused, näiteks palavikuga kulgevad infektsioonid, kilpnäärmeprobleemid, tuberkuloos, lümfoom, leukeemia ja südameinfarkt, samuti võivad kõrvaltoimena higistama panna teatud ravimid.
Tõsisema probleemiga tuleks minna arsti juurde. Näiteks juhul, kui hakkad higistama rohkem kui seni või tekivad selge põhjuseta öised higistamishood. Nõu pidada maksab ka siis, kui tunned, et higi lõhnab teistmoodi kui varem.
Liighigistamise korral on tähtis hügieen: pesta ja kuivatada end korralikult, raseerida kaenlaalused. Rõivad võiksid olla mugavad ja naturaalsest materjalist. Kõiki higistamisvastaseid tooteid kantakse puhtale ja kuivale nahale.
Deodorant ei vähenda higistamist, vaid peidab higilõhna ja muudab naha bakteritele vähem atraktiivseks. Deodorandid sisaldavad enamasti alkoholi, baktereid hävitavaid aineid ja lõhnaaineid. Tavaliselt ärritavad deodorandid nahka vähem kui antiperspirandid. Apteegist leiad sobiva deodorandi ka juhul, kui oled tundliku nahaga ja kaenla alla kipub tekkima ekseeme.
Antiperspirant on liighigistamise vastu tõhusam, sest sulgeb higinäärmed. Antiperspirante kasutatakse nii kaenla all kui ka labakätel ja -jalgadel ning nende toime põhineb alumiiniumsooladel. Üle kolme päeva järjest ei soovitata antiperspiranti peale kanda, sest see võib nahka ärritada ja isegi põletikku tekitada.
Jalgadele leidub apteegis geele, pihustatavaid vedelikke ja puudreid. Jalapuuder sobib siis, kui pead pikka aega liikuma kinniste jalanõudega, näiteks matkal. Puuder imab higi endasse ja neutraliseerib ebameeldiva lõhna. Pane puudrit pestud ja kuivatatud varbavahedesse, talla alla või soki sisse. Vedelikke võib pihustada puhastesse jalanõudesse. Jalgade higistamise vastased tooted sisaldavad rohelist teed, salveid, mentooli, kamprit, teepuuõli. Teepuuõli desinfitseerib ja peletab mikroobe.
Kapslid aitavad higistamist pärssida seestpoolt. Nende toime põhineb salveilehtedes leiduvatel parkainetel. Kapslid sobivad ülekaalust tingitud ja öise higistamise korral ning klimakteeriumiga seotud higistamishoogude leevendamiseks.
Rahvameditsiinis soovitatakse higistamisvastaseid vanne teha salveilehtede või tammekoorega. Mõlemat saab osta apteegist. Leigeid salvei- või tammekoorevanne on hea teha ka jalgadele. Vette võid tilgutada salveiõli.
Süstid. Kui antiperspirandid enam ei aita ja liigne higistamine hakkab häirima elukvaliteeti, soovitatakse ravi botuliintoksiiniga. Botuliintoksiin blokeerib närviülekande higinäärmetele ning higistamine lakkab umbes 6–8 kuuks. Protseduur on lihtne: mõlemale kaenlaalusele tehakse 10–15 pindmist süsti ja aega võtab see umbes 15 minutit. Sageli soovitatakse süstida ka peopesasid, et käed oleksid kuivad, kui tuleb näiteks äripartneri kätt suruda. Tulemust on tunda mõne päeva pärast. Vaid üksikjuhtudel ei avalda protseduur mingit mõju. Kõrvaltoimeid – punetust, turset ja raskustunnet süstekohtadel – tuleb ette harva, mõnikord võivad muud kehaosad hakata rohkem higi eritama. Rasedatele ja rinnaga toitvatele emadele on ravi botuliintoksiiniga keelatud, samuti teatud lihasehaigusi põdevatele inimesetele. Protseduurile eelneb alati arsti konsultatsioon, mil selgitatakse välja võimalikud vastunäidustused. Kuna tulemus võib kesta isegi kuni 12 kuud, siis üldjuhul piirdutakse ühe protseduuriga aastas.
Higistamisvastase operatsiooni käigus lõigatakse läbi parasümpaatilised ehk inimese tahtele allumatud närvid ning pärsitakse nii higinäärmete tööd. Operatsiooni saab teha torakoskoopiliselt – üksnes väikeste sisselõigete kaudu. Labakäed saavad nii higistamisest täielikult lahti. Kaenlaalustele mõjub operatsioon 80protsendiliselt. Võimalikud on aga kõrvaltoimed: higistama hakkab mõni muu kehapiirkond. Operatsiooni tehakse näiteks Tartu Ülikooli kliinikumis, enne lõikust kaalutakse koos arstiga selle plusse ja miinuseid.
Allikad: Tartu Ülikooli Kesklinna apteegi farmatseut Urve Kivilaid ja meditsiinilise iluravikeskuse Medemis meditsiiniala juhataja Jevgenia Makarova.
Artikkel ilmus täismahus Tervis Plussi 2012. aasta juunikuu ajakirjas.
Kommentaarid (0)