Kuue minuti jooksul "ei toimu midagi". Kas maadlus ongi igav ala? (19)

Kui rahvas endiselt vaadata viitsiks, võiks rahumeeli lasta meestel-naistel maadelda nii kaua, kuni üks teise selili paneb. Praeguste „sprintide“ ajastul ei juhtu enamasti võhiku silmale midagi väga nähtavat. Ei toimunud ka eilses Heiki Nabi ja Riza Kayaalpi MM-finaalis.

„Maadlus on kõige igavam spordiala, ei tehta ühtegi heidet. Mida seal jälgima peab, et vähegi põnev oleks?“ küsis üks spordifänn eile Õhtulehe sporditoimetuselt ahastades?

Aastaid Eesti koondise peatreenerina töötanud Henn Põlluste nentis, et ta mõistab inimeste muret. Ja põrutas kohe, et viimane reeglimuudatus, millega kaotati maadleja panemine sundparterisse, muutis ala passiivsemaks ja vaesemaks.

„Kui kaks meest maadleb, vaatab kohtunik, kumb üritab midagi teha ja kumb end ära kaitsta. Näiteks üks üritab kätt „alla“ saada, teine aga lükkab selle kogu aeg eemale. Teine võib näida aktiivsena, kuid see ei pruugi olla õige aktiivsus. Ta peab tahtma ka midagi teha. Kes on passiivsem, saab hoiatuse,“ selgitas Põlluste püstimaadluse idee lühidalt ära.

„Suurem osa finaalidest on nii tasavägised ja nii võrdsete meeste vahel, et väga palju jääb kohtuniku määrata. Mulle tundub, et kohtunikust sõltub veel rohkem kui varem. Arvan, et rahvusvaheline alaliit hakkab pärast MMi taas reegleid ümber vaatama,“ ennustab pool sajandit maadluses olnud mees.

Põlluste sõnul näeb ilusaid matše ainult siis, kui üks maadleja on nõrk ja teine tugev. „Näiteks USA raskekaallane viskas eelringis vastast ilusti üle rinna. Pead olema peajagu üle, et julged minna seisu, kus hakkab midagi juhtuma. Võrdsete vastaste matšides näeb panga peale minemist väga vähe, sest sa ei saa olla kindel, et see lõpeb sulle edukalt.

Olen sel aastal käinud juunioride MMil, kadettide EMil ja veendunud, et sundparteri kaotamine on muutnud maadluse vaesemaks. Isegi noorteklassi poisid on ettevaatlikud. Kui tippude matš lõpeb mõlemale ühe hoiatusega, on see mõistetav, aga kui ka 17aastaste heitluses jääb skoor 2:1, on midagi valesti.“

Küll on Põlluste veendunud, et praegused reeglid sobivad väga hästi tema endisele hoolealusele Nabile. „See on vesi Heiki veskile, need on tema määrused. Ta on hea vastupidavusega, vastastest kergem ja suurema võhmaga. Sellega on ta ongi oma tiitlid võitnud. Parterkaitses suurte ja endast oluliselt raskemate meeste vastu on tal raske,“ selgitas juhendaja.

Kas kogenud treeneril üldse on põnev MMi jälgida? „On huvitav, väga huvitav, kui tahad teada, kes võidab,“ lausus ta muheldes. „Ning vaadata, millises stiilis mehed maadlevad. Et kas kasahhi ja ameeriklase ning iraanlase ja rootslase stiilid on erinevad. MMi põhjal saan korrigeerida enda treeninguid.

Aga maadlusfännina? Muidugi tahaks näha ilusaid võtteid, need meeldivad kõigile. Praktikas ei nähta kahe võrdse maadleja matšis suurt ilusate võtete tulevärki. Küll soovin, et esimese koha mees viskaks viienda-kuuenda või vähemalt kümnenda koha meest, mitte aga ei võidaks mõnda olematut vastast ainult tulemusega 3:1.“