NÄILISELT SÕBRAD: Emmanuel Macron veenab Bulgaaria presidenti Rumen Radevit ja tema abikaasat Desislavat vajaduses Euroopa Liit reformida. Jutuajamisest Varnas võttis osa ka Brigitte Macron.Foto: AFP / Scanpix
Maailm
25. august 2017, 18:44

Emmanuel Macroni ultimaatum: Ida-Euroopa lõpetagu sotsiaalne dumping! (32)

Prantsusmaa president Emmanuel Macron on kolmapäevast alates ringsõidul Kesk- ja Ida-Euroopas ning rõhutab kõigil kohtumistel riigijuhtidega üht ja sama: pole võimalik ega jätkusuutlik, et paljud poliitikud ja ärimehed teie riikides tahavad küll saada Euroopa Liidu fondidest järjest rohkem raha, aga ise tegelete pidevalt sotsiaal- ja maksudumpingu süsteemi loomisega, kirjutab Daily Express.

„Euroopa ühine turg ja tööjõu vaba liikumine ei tähenda sugugi, et tekiks võidujooks, kellel on madalamad maksud ja sotsiaaltagatised. Ma arvan, et Euroopa peaks kaitsma kõiki oma kodanikke selle eest ja Euroopa integreerumine peaks saama uue ilme.“

Macron peab silmas lähetatud töötajaid puudutavat direktiivi, mis lubab Euroopa firmasid saata oma inimesi teise liikmesriiki tööle nii, et neile ei kehti teise riigi palgatingimused. Ka maksud tasuvad nad oma kodumaal, kuigi tarbivad vastuvõtva riigi sotsiaalhüvesid.

Sellest ongi termin sotsiaaldumping.

Samas tunnistab Macron, et tema Saksamaa ja Austria toetusel Brüsselile tehtud pigem ultimaatumiga sarnanevad ettepanekud praeguse olukorra muutmiseks pole viinud kiirete lahendusteni ja enamik Ida-Euroopa riike seda ei toeta.

NÄILISELT SÕBRAD: Emmanuel Macron veenab Bulgaaria presidenti Rumen Radevit ja tema abikaasat Desislavat vajaduses Euroopa Liit reformida. Jutuajamisest Varnas võttis osa ka Brigitte Macron. Foto: AFP / Scanpix

Macron rõhutab, et ta pole üksi

Tal on üldsuse toetus, sest suur enamik lääne rikkamate riikide elanikke on samuti rahutud, nähes, kuidas järest odavama tasu eest kohale saabuvad lähetatud töötajad nende töökohti viivad. Igal ehitusel või laevatehases Prantsusmaal on idaeurooplasi, keda nende tööandjad on sinna lähetanud kodumaise väikese palga ja napi lähetusraha eest.

Praegune süsteem toetab seda, et kasumit taotlevad ettevõtjad palkavad pigem lähetatud töölisi, kui oma kodumaalasi. Mure on seda suurem, et tööd on vaja leida ka nendele sadadele tuhandetele pagulastele, kes viimastel aastatel on üle Vahemere Euroopasse jõudnud.

Macroni üks olulisemaid valimiseelseid lubadusi oli teha sellisele olukorrale lõpp. Analüütikute hinnangul oli lähetatud odavtööjõu järjest suurenev arv üks olulisi põhjusi, miks britid hääletasid Brexiti poolt.

Euroopa Komisjon on juba seda märganud ja teinud ettepaneku, et teise riiki võiks inimesi tööle lähetada vaid 24 kuuks. Macroni meelest on see liiga pikk aeg. Komandeeringus võiks olla kõige rohkem aasta, väidab ta.

Pärast seda peaks idaeurooplane ennast vastuvõtvas riigis juba alalise töötajana arvele võtma, saama kõigi teiste töötajatega võrdset palka ja kandma nendega võrdset maksukoormat. Ka Euroopa Parlament on sedastanud, et mõnigi odava tööjõu liigutamisega seotud praktika on enam kui kahtlased. 

Ida-Euroopa: tegu on protektsionismiga

Sellega ei ole kaugeltki kõik Ida-Euroopa riigid rahul, kuigi lähetatud töötajate probleem puudutab vaid umbes protsenti kogu Euroopa Liidu tööjõuturust, märgib New Ypork Times. Idaeurooplased süüdistavad Prantsusmaa presidenti protektsionismis.

Nende meelest tuleks sellist dumpinguvõitlust lubada, sest see aitab vaesematel riikidel kiiremini rikastele järele jõud– siis kaob probleem ju iseenesest. Eriti agaralt võitlevad Macroni plaani vastu Poola ja Ungari. 

Poola peaminister Beata Szydlo ütles, et nemad oma seisukohta lähetatud tööjõu asjus ei muuda. „Me seisame praeguse korra eest kuni lõpuni, sest see on Poola töötajatele hea!“

Märksa leppivamad näisid olevat Rumeenia ja Tšehhi riigipea. Kuid see võib olla ekslik ja lõhe, mis tekkis Ida- ja Lääne-Euroopa vahel juba vaidlustes pagulaste paigutamise üle, näib järjest süvenevat. 

Lõplikult tuleb praeguse süsteemi muutmine või mittemuutmine arutusele Euroopa Liidu tööministrite kohtumisel oktoobris.