ÕHTULEHE ÜMARLAUD | KORVPALLI EM, ALGA! Vana Maailma tšempioniks tuleb Hispaania, ehk kordab Sloveenia Makedoonia 2011. aasta imetempu

1. Kes on EMi favoriit?

JJ: Nii väga kui ka ei tahaks, on selleks ikkagi Hispaania. Mõnel teisel juhul oleks võinud nad selle koorma üle anda, kuid arvestades mitmete koondiste olulisi puudujaid, on kõige enam sügavust tiitlikaitsjal.

Meeskonnas pole küll uusi noori tegijaid, kuid suure korvpalli kogemust on see eest oi-oi kui palju. Tagaliin võib küll tavapärasest nõrgemaks jääda, kuid nagu ennegi öeldud, siis puudujate tõttu piisab ilmselt sellestki. Lisades juurde vennad Gasolid - Pau ja Marc -, siis hirmuäratavamat korvialust on võimatu leida.

VA: Hispaania - Sergio Llulli puudumisele vaatamata kõige ühtlasem koosseis. 

HR: Hispaaniat pakuvad favoriidiks nii kihlveokontorid kui ka mitmed välismaised korvpallieksperdid. Kahjuks või õnneks kirjutan nende arvamustele kahe käega alla, sest Hispaania koosseis tundub lihtsalt sedavõrd võimas.

Hispaania on kindlasti heas mõttes püha viha täis, kuna usutavasti näeme tiitlivõistlustel viimast korda Gasoli vendade etteastet, Ricky Rubio tundub olevat väga motiveeritud ning ehk on tänavune EM ka Juan Carlos Navarro luigelaul koondise eest. Vana kaardivägi tuleb ju edukalt erru saata!

Tiitlinõudleja number kaks on Kreeka, kelle sats on ka Giannis Antetokounmpota samuti muljetavaldav ja sügav, ent usun, et Hispaania suudab ka nemad üle mängida.

AK: Favoriit on hoolimata Sergio Llulli puudumisest Hispaania, sest neil on kogenud koosseis, kes teab suurepäraselt, kuidas Euroopa meistrivõistlusi võita. Nagu ka mitmel varasemal aastal, on nende murekoht ca kahemeetrise ääre puudumine, kes on võimeline korraga nii hästi kaitsma kui ka kolmeseid viskama. Aga nagu praktika näitab, siis Euroopas pole see nii suur probleem kui ookeani taga.

Ent sisetunne ütleb, et turniiri võidab hoopis Kreeka, kelle võimalustesse pärast Giannis Antetokounmpo eemalejäämist enam väga palju ei usuta. Oleksin neid esimeseks pakkunud ka koos temaga, aga kreeklastel on sellegipoolest väga ühtlane koosseis, kus on nii tasemel mängujuhte (Nick Calathes, Kostas Sloukas), ääri (Kostas Papanikolau, Giorgios Printezis, kes paneb vähemalt ühe võiduviske) ja pikki (Ioannis Bourousis).

2. Milline koondis võiks olla "must hobune" ja korrata Makedoonia vägitegu 2011. aastal, kui Pero Antici ja Bo McCalebbi juhtimisel võitis Makedoonia korvpallisõprade suurüllatuseks EMil neljanda koha?

VA: Läti. Kristaps Porzingis on selge liider, aga tegelikult on kõik liinid mehitatud väga heade mängijatega, lisaks on Janis Blumsi ja Kristaps Janicenoksi näol olemas kogemused ja pingil hea treener. 

HR: Sloveenia. Algselt libises üle huulte Läti, kuid meie lõunanaabrite koosseisu vaadates oleks nende poolfinaali jõudmist narr suurüllatuseks nimetada. 

On ju Lätil Kristaps Porzingise ja Davis Bertansi näol olemas NBA mehed, Janis Timma, Janis Strelnieks ja Dairis Bertans mängivad Euroliigas, samuti on tugevates liigades Martinš Meiers (Kaasani Unics), Rolands Šmits (Fuenlabrada) ning Janis Blums (Zaragoza). Usun, et Makedoonia 2011. aasta sats on tänavusest Lätist nõrgem.

Sloveeniat on rumal alahinnata, sest trio Anthony Randolph, Goran Dragic ja Luka Doncic on EMi üks vägevamaid. Segame patta ka Jaka Blažici, Miha Laporniku ning Edo Murici ja olemegi kokku saanud täitsa tummise supi, mis on võimeline soosikute keelt kõrvetama.

AK: Tegu peaks siis olema võiskonnaga, kellest eriti ei räägita. Sloveenia ja Läti langevad seega kohe välja. Pakuks pigem Montenegrot. Alagrupist peaks nad kindlasti edasi saama ning neil on Tyrese Rice'i ja Nikola Vucevici näol väga hea mängujuhi ja tsentri kombinatsioon, et mõni skalp veel võtta.

Makedooniatki vedas omal ajal ju Bo McCalebb ja korvialust patrullisid mitmekülgsed Pero Antic ja Todor Gecevski. Montenegrol on lisaks Orlando Magicus mängivale Vucevicile korvi alla võtta ka Bojan Dublevic (Valencia, sel aastal Hispaania liiga finaalseeria MVP!) ja Marko Todorovic (Himki).

JJ: Siinkohal võiks välja tuua kaks meeskonda. Esiteks Türgi, kellele kasuks räägib nende kodupinnal peetavad finaalpartiid.

Lisaks on türklaste põlvkonnavahetus jõudmas aega, kus nende aktsiad taas tõusma hakkavad. Pärast Hidayet Türkoglu aega pole küll üleliia suures mängus oldud, kuid vihaseid noori on kasvatatud isuga. Saab olema põnev jälgida, kuidas n-ö Cedi Osmani ajastu minema hakkab, kuid ainest jagub.

Teisena tooksin välja Sloveenia, kellest pole palju juttu olnud, kuid potentsiaalist seal puudust pole. Enamik nimedest pole küll Euroopa tipud, kuid kolm mängumeest kuuluvad tõelise eliidi sekka.

Nooruke Luka Doncic ja kogenud Goran Dragic võivad moodustada kogu EMi kõige efektiivsema tagapaari. Lisada juurde kodustatud Anthony Randolph... korvpall on küll meeskonnamäng, kuid nõnda kõva trioga võib imet teha. Pikal turniiril saab ilmselt suurimaks küsimärgiks sügavus.

3. Viimati pääses Läti koondis tiitlivõistlustel esikolmikusse 1939. aasta EMil, kui saadi hõbe. Kas tänavu suudavad meie lõunanaabrid medalipõua lõpetada ning taas poodiumile kerkida?

HR: Süda karjub "jah", kuid kaine mõistus ütleb, et Läti siiski poodiumile ei jõua. Küll usun, et tänavune EM on üle pika aja lätlastele parim võimalus suurturniirilt medal võtta. Mõistagi on Lätil korralik koosseis, aga usun, et näiteks Hispaania, Kreeka ja Prantsusmaa jäävad Ainars Bagatskise hoolealustest ettepoole.

JJ: Veel mitte. Lätil on löögivõimeline meeskond, kuid päris tippudest napib. Jah, Kristpaps Porzingis on tegija, kuid kes teda toetab? Vennad Bertansid, miks mitte. Janis Timma ja Janis Strelnieks - võib-olla. Aga sealt edasi paistab veidi liialt tühja maad. Olgem ausad, Janis Blums pole enam esimeses nooruses.

Samas päris maha ei saa medalinõudlejate seast lõunanaabreid tõmmata. Meeskonnas on nii kogemust kui ka vihaseid noori. Ja nagu varemgi öeldud, siis nii mõnigi konkurent tuleb turniirile haavatult.

VA: Pead ei anna, kuid täiesti arvestatav protsent, et võidab medali. Erinevalt paljudest teistest koondistest on Läti kaod minimaalsed. 

AK: Usun, et Läti on suuteline võitma, keda iganes. Kui vaja, isegi Hispaaniat. Medalile jõudmiseks oleks suuri vaja aga stabiilselt vaja kotti pista ja sellel kooslusel taolist kogemust pole. Loodan, et eksin, aga tõenäosusteooria tõttu on vastus eitav.

4. Erinevatel põhjustel jäävad EMist eemale mitmed tipptegijad, näiteks Tony Parker ja Miloš Teodosic. Kelle eemalejäämine valmistab sulle kõige suuremat tuska?

JJ: Ilma igasuguse kahtluseta Giannis Antetokounmpo. Põhjus lihtne - tegemist on maailma ühe kõige atraktiivsema korvpalluriga. On tuline kahju, et NBA üks hinnatumaid pallureid oma oskusi koondise särgis veel näidata ei saa. Kui ta näitab oma füüsisega koha kätte isegi atleetlikutele ameeriklastele, siis mis veel Euroopas saaks?!

Lisaks on ülejäänud kossumehed vanad tuttavad, kelle liigutusi teame ja tunneme. Loomulikult on nii mõnelegi koondisele väga valusaid puudujaid, kuid puht silmailu mõttes oleks olnud põnev "Kreeka friigi" tegutsemist näha.

VA: Giannis Antetokounmpot lihtsalt tahaks Kreeka särgis näha ning Teodosici söödukunsti võib nautida lõpmatuseni. Küll saab nüüd nende puudumisel elada kaasa Porzingisele ja Doncicile.

AK: Giannis Antetokounmpo. Kreeka koondises oleks langenud kokku kaks asja – Vassilis Spanoulise ajastu on läbi saanud ja Antetekounmpo oma oleks pidanud algama. Usun, et Kreeka oleks teinud oma mängujoonises erandi ja andnud kõik võtmed tema kätte. Asi pole ainult rünnakus, aga Giannis on suuteline pelgalt kaitses lühikese aja jooksul imelisi hetki pakkuma. Nüüd jääb tema etendus nägemata.

HR: Nikola Jokic. NBAs Denver Nuggetsi särki kandev serblane tegi eelmisel hooajal unistuste liigas väga hea hooaja ning tõestas end taas äärmiselt mitmekülgse mängumehega.

Jokici esitusi on minu arvates lihtsalt lust vaadata. Kui palju neid 22aastaseid korvialuseid jõude ikka on, kes suudavad anda filigraanseid sööte ning kellest lausa kiirgab kõrget korvpalli IQd. Muidugi on kahju ka Giannis Antetokounmpo eemalejäämisest, aga mina naudin Jokici jälgimist lihtsalt rohkem.

5. Pärast tänavust EMi hakkab Vana Maailma suurturniir toimuma iga nelja aasta tagant ehk järgmine EM leiab aset 2021 (seni mängiti EMi iga kahe aasta tagant - toim.). Kas pooldate rohkem kaheaastast või nelja-aastast vahet?

VA: Minu jaoks pole põhimõttelist vahet. Oluline on see, et koondised oleks pidevalt pildil ning valiksarjad pakuvad seda jätkuvalt. Nelja aasta peale läks tsükkel vaid seetõttu, et MMile pääseb nüüd ka eraldi valiksarja kaudu. See on omaette põnev ja seetõttu olen praeguse süsteemi poolt. 

HR: Usun, et nelja-aastane vahe tõstab EMi tähtsust, sest nii on seda turniiri raskem võita. Miks? Sest turniiri ei peeta niivõrd tihti. Ma isegi pooldan nelja-aastast vahet, sest ehk on nii mängijatel raskem koondistele ära öelda ja see teeb tiitlivõistluste taseme tugevamaks.

JJ: Eesti korvpalli seisukohalt vaadates pole süsteemi muutus kuigi hea, sest EMile pääsemine on tõenäolisem kui MMile. Lihtsalt öeldes - võimalusi mõisa peale mängida tunduvalt rohkem. 

Küll aga kaasnes muutusega tõik, et MMile pääseb 32 meeskonda. Veel enam - peetakse ka valikturniir, mida varem asendas EMilt pääsmete püüdmine. Seega Eestil on suurem võimalus jõuda MMile. Just selle sihi peaksime endale seadma, et end taas korvpalliriigiks nimetada. 

Seega - iga halvaga kasvab ka head ning FIBA seekordsed uuendused tunduvad pigem positiivsed.

AK: Nelja-aastane on mõistlikum. Mängijate suurt koormust kiruvad kõik ja üks suvi vabaks anda on õige samm. See annab lootuse, et edasipidi on kohal rohkem tippmängijaid, aga garantiisid muidugi pole. Teisalt muudab nelja-aastane tsükkel ka finaalturniirile pääsemist erilisemaks ja mitte ainult Eesti jaoks.