Rauno Kirschbaum ja Valter Espe.Foto: Stanislav Moshkov
Spordiblogi
4. september 2017, 00:15

Deivil Tserp | Piinlik tegu Audentese spordigümnaasiumis (6)

Viimasel ajal tundub mulle üha sagedamini, et meie ühiskonnas surutakse igasuguseid uuendusi läbi lausa idioodi järjekindlusega. Kõik soovivad oma valdkonda tuua värsket verd ja nii käibki üks suur aadrilaskmine.

Sport kuulub samasse patta. Pidevalt tehakse reforme ja pasundatakse, kuidas süsteem etemaks muutub. Aga kui trehvad mõne (tipp)sportlase või lugupeetud treeneriga, siis kuuled, et paremaks pole midagi läinud, pigem kehvemaks.

Kõigi inimeste muredega ei suuda isegi parima tahtmise korral tegelda, ent lauslolluste puhul ahmid õhku ja tormad lahingusse, ehkki aimad juba ette, et tõenäoliselt jääb see donkihotlikuks võitluseks.

Möödunud kolmapäeval kuulsid siiani Audentese spordigümnaasiumis igapäevast leiba teeninud kergejõustikutreenerid Sven Andresoo ja Valter Espe, et nendega lepingut ei sõlmita.

„See on arusaamatu,“ ütles 43 aastat lemmikvaldkonnas rüganud Espe Õhtulehele. „Kui teinuksin midagi halvasti, lahkuksin rahulikult, mõistes olukorda, aga praegu on tulemused head.“

Rauno Kirschbaum ja treener Valter Espe. Foto: Stanislav Moshkov

Mõlemad treenerid on tänavu olnud üliedukad. Andresoo hoolealune Janek Õiglane tuli täiskasvanute MMil kümnevõistluses neljandaks, tema teine õpilane Ken-Mark Minkovski võitis Euroopa noorte olümpiafestivalil kaugushüppes hõbemedali. Espe juhendamisel harjutav Tony Nõu oli juunioride EMil 400 m jooksus neljas, pronksist jäi tal puudu vaid üks sajandik.

Andresoo ja Espe juhtumit lahates uurisin, miks komisjon pehmelt öeldes arusaamatu otsuse langetas. Vestlesin nii EOK esindaja Martti Raju kui ka Priit Ilveriga, kes on Audentese direktor. Mõlemad osutasid vajadusele teha muudatusi ja taunisid kooli kergejõustikuosakonna vähikäiku.

Mõni aasta tagasi kirjutasin ka ise pika loo, mille läbiv teema oli Audentese spordigümnaasiumi kergejõustikutreenerite töö efektiivsus. Tõepoolest, sellega on olnud probleeme. Ent tänavu ei saa kuidagi rääkida sihitust uimerdamisest. Sestap tundub hundipassi andmine Andresoole ja Espele eriti piinlik. Mõlemad on küll pensionärid, kuid nende tulemused on kiiduväärsed. Treeneriametis pole mõtet vaadata inimese sünniaastat – legendaarne Aleksander Tšikin käis tööl 90seltki! 

Kindlasti ei ole Andresoo ja Espe lihtsad inimesed. Seda tunnistavad nad ka ise. „Ma ei rooma, mul on oma arvamus, mille ka välja ütlen,“ lausus Espe, kelle näpunäidete järgi võitis Marek Niit juunioride MMil 200 m jooksus kulla.

 Loomulikult olid mõlemad üle parda heidetud treenerid hämmingus, kui kuulsid, et värske verena kaasati kergejõustikuosakonda Tõnu Kaukis, kes oli eelmisel aastal samalt ametipostilt armutult minema löödud.

Praegu on Audentese spordigümnaasiumis omajagu segadust. Kooliaasta algas, aga jooksutreenerit polegi. Mitu noorte vanuseklassi eliiti kuuluvat välejalga pürgisid tänavu sellesse õppeasutusse just sooviga treenida Espe rühmas koos Nõuga. Nüüd on noorsportlased ja nende vanemad murelikud.

Ilver kinnitas, et Andresoo ja Espe puhul pole küsimus erialastes teadmistes, komisjon olevat vaadanud laiemat pilti. Seda juttu kuulates meenus mulle tunnustatud korvpallitreeneri Jaanus Levkoi mõne aasta tagune repliik, kui küsisin, miks pikkade mängijate kasvatamine nii keeruline on. Levkoi vastas muheldes: „Kahest meetrist kõrgemal on õhk juba hõredam ja see mõjutab tegutsemist!“