Vask on eluliselt tähtis kõigile elusolenditele. Looduslikult esineva elemendina leidub seda pea kõikjal meie ümber. Samas, inimorganism vaske toota ega seda endas pikalt säilitada ei suuda. Seega on vaja vaske iga päev toidu, joogivee ja vajadusel ka toidulisanditega juurde manustada.
Olulised allikad
Vaske leidub paljudes toiduainetes, k.a maksas, lihas, mereandides, ubades, täisteratoodetes, sojajahus, nisukliides, mandlites, avokaados, odras, küüslaugus, pähklites, kaeras, peedis ja läätsedes. Looduse kõige rikkalikum vaseallikas on austrid. Tavapärasest väiksem on vasesisaldus plekkpurkides säilitatavates konservides ja suure happesisaldusega toitudes.
Vase rollid
Koos aminohapete ja vitamiinidega võimaldab vask normaalset ainevahetust ja seeläbi on vasel võtmeroll inimese tervises. Vask kuulub kolme kõige levinuma mineraalaine hulka organismis. Inimkehal on välja kujunenud loomulikud mehhanismid vasetaseme normaliseerimiseks. Meie seedesüsteem omandab tervislikuks eluks vajaliku koguse vaske ja üleliigne väljutatakse organismist koos muude jääkainetega. Siiski võib esineda vase puudujääki, aga ka selle üleliigset omastamist. Vaske vajab inimene päevas umbes 900 µg, selle saab kätte näiteks 65 g pähklitest, 10 g veisemaksast ja 220 g kukeseentest.
Vasedefitsiit võib põhjustada kahvatust, haavandeid, turseid, kidurat kasvu, juuste väljalangemist, isutust, kõhulahtisust, kergesti tekkivaid nahaaluseid verevalumeid ja dermatiiti ehk nahapõletikku.
Vask tervise kasuks
Liigesepõletik ehk artriit. Vase artriidivastane toime on seotud tema põletikuvastase mõjuga. Kodus on võimalik vasega artriidi vastu võidelda, hoides vasknõudes joogivett, kus see seob vaseühendeid. Neist on abi ka lihasesüsteemi tugevdamisel. Vasega küllastatud vett on kasulik juua hommikul kohe pärast ärkamist. Kuna vask mängib võtmerolli ka keha energiatootmises, aitab see eemal hoida väsimust ja letargiat.
Normaalse kasvu tagamine. Vask aitab tagada normaalset kasvu. Samuti aitab see mineraalaine kasvavas eas lastel, aga ka täiskasvanutel kaitsta skeleti- ja närvisüsteemi ning veresoonkonda. Vasevaeguse all kannatades on organite ja kudede normaalne ja terve areng võimatu. Vasedefitsiit on levinud paljudes kolmanda maailma maades ja see avaldub laste sünni- ja kasvuhäiretena.
Juuste ja silmade pigmentatsioon. Vask on loodusliku pigmendi, melaniini oluline koostisosa, mis annab meie nahale, silmadele ja juustele värvuse. Kuigi vase antioksüdatiivsed omadused jäävad sageli tähelepanuta, aitavad vaske sisaldavad toidulisandid ära hoida juuste hallinemist ja säilitada nooruslikku välimust.
Sidekoed. Vask mängib eluliselt tähtsat osa hemoglobiini ja kollageeni sünteesis ning on aktiivselt kaasatud elastiini tootmisse. Viimane aitab säilitada naha elastsust, hoiab nahka noorena ja võitleb kortsudega. Tugeva antioksüdandina aitab vask pidurdada rakkude vananemist.
Ajutegevuse stimuleerimine. Vask on laialt tuntud ajustimulaator ja sellepärast on suure vasesisaldusega toite kutsutud ka ajutoiduks. Uuringud on näidanud otsest seost aju tasakaalus vasesisalduse ja loova ehk piirideta mõtlemise vahel.
Raua ja suhkru omastamine. Vask aitab organismil nii seedetraktis kui ka maksas leiduvat rauda omastada. Nii tagab vask ka punaste vererakkude piisava taseme ja oksüdatsiooniprotsessi paljudes organites. Rauavaegus võib põhjustada kehvveresust, väsimust, lihasevalu, seedehäireid ja üldist nõrkust. Samuti soodustab vask suhkru ainevahetust. Uuringud on näidanud, et vask suudab hävitada osasid baktereid või vähemalt pärssida nende levikut.
Immuunsus. Vasel on eluliselt tähtis roll ka organismi paranemisprotsessis. Vask tagab kiirema haavade paranemise ja toimib ülihea immuunsuse tekitajana. Uuringud on näidanud, et vasest võib olla abi n-ö halva kolesterooli taseme alandamisel ja hea kolesterooli taseme tõstmisel. See aga vähendab riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse.
Artikkel ilmus Tervis Plussi 2014. aasta septembrikuu ajakirjas.
Kommentaarid