TÖÖKOHASPORDIKUU: kas istuda suurel pallil või mitte?

Liigume.ee

Paljud tööinimesed veedavad suure osa tööpäevast arvuti taga istudes. Vähene liikumine ja pidev nn sundasendis olemine võib tekitada erinevaid probleeme ja kaebusi. Heaks abimeheks paljudest kontoritööst tingitud terviseprobleemidest üle saamisel ja nende ennetamisel on kerge treening ning sobivad harjutused töökohal. Käesolevas artiklisarjas tutvustavadki FirmaFitnessi treenerid võimalusi, mille rakendamisel saavutad parema enesetunde.

Suure palli peal istumine on muutunud kontorites populaarseks. Paljud lükkavad tooli nurka ja istuvad hoopis palli peal, püüdes nii oma töökohta ergonoomilisemaks muuta, kerelihaseid tugevdada ja rühti parandada.

Lugesin paari uuringut ning otsustasin kirjutada pallil istumise positiivsetest ja negatiivsetest külgedest.

Pallil istumise positiivsed küljed

Pallil istumine nõuab rohkem kerelihaste aktiveerimist võrreldes toolil istumisega, kuna kerelihaste abiga ei kuku me pallilt maha. Tugevad kerelihased aitavad kaasa parema rühi ja tasakaalu kujunemisele. Lisaks kulutab pallil istumine veidi rohkem energiat, kuna tasakaalu hoidmine nõuab aktiivset lihastööd. Ühes tunnis kulutab keha umbes 4 kcal rohkem kui istuda pallil. Seega 8tunnise tööpäeva jooksul teeb see ligikaudu 32kcal rohkem kulutatud energiat.

Negatiivsed küljed

Hea kontoritooli mõte on vähendada survet alaseljas ja pakkuda tuge nii kätele kui seljale. Pikka aega pallil istumine nõuab ka pikka aega kestvat lihastööd, mis võib põhjustada väsimust, kurnatust ning muuta seljavalud tugevamaks.

Uuringutest

Pallil istumise kohta on läbi viidud mitmeid uuringuid. Paljud uuringud näitavad, et toolil istumine tööjuures on kehale kasulikum kui pallil. Järgnevalt toon näited kolmest uuringust.

2006. aastal avaldatud uuringus selgus, et arvutiga töötades on toolil kasulikum istuda kui pallil. Antud juhul võrreldi kerelihaste tööd ja alaselja asendis nii toolil kui pallil istudes. Selgus, et vaatamata sellele, et pallil istudes on kerelihased rohkem aktiveeritud, põhjustab see samal ajal ka ebamugavustunnet. Seega soovitatakse vältida pallil istumist kui eesmärgiks on kerelihaseid pidevalt aktiivsetena hoida.

Teine uuring leidis, et pallil istumine põhjustab lülisamba “kokkutõmbumist”.

Kolmanda uuringu tulemused näitavad, et pikaajaline istumine dünaamilisel, ebatasasel pinnal ei mõjuta oluliselt suurte lihaste aktiveerimist, head rühti, koormust lülisambale ega üleüldist lülisamba stabiilsust. Pallil istumine võib põhjustada komperssiooni keha pehmetele kudedele ning seega põhjustada ebamugavustunnet.

Kas pallil istumine on halb mõte?

Lühidalt öeldes, jah. On suur tõenäosus, et pallil istumine põhjustab rohkem alaseljavalu ja ebamugavustunnet kaelas ning samal ajal omab vähe positiivset mõju rühile ja kerelihaste aktiveerimisele. Vaatamata sellele, et pallil istumine nõuab rohkem energiat, annab sama energiakulu ka väike lõunane jalutuskäik. Samuti, liikumine sirge selja ja aktiveeritud kerelihastega toob rohkem kasu heale rühile kui pallil istumine. Lisaks ei ole võimalik terve päeva perfektse rühiga pallil istuda. Kahjuks võtab keha alateadlikult endale mugava asendi, milleks on kergelt ettepoole küürutav asend. Järgnevatelt piltidelt on näha, et esimesel istub inimene võimalikult hea rühiga, teisel aga endale mugavalt.

Väga tore oleks ju hoolitseda oma keha eest samal ajal kui teed asju, mis nagunii tegemist vajavad. Kui aga soovid oma tervise eest hoolt kanda, siis toitu tervislikult, ole aktiivne, venita ja ringuta.

Pallil ma kindlasti ei soovita istuda terve päeva. Pea meeles, et parim asend on iga järgmine asend, seega vaheta oma asendit pidevalt. Võid ka korraks pallil istuda, kuid ära jää sinna pikaks ajaks. Tsiteerin üht füsioterapeuti: “Pallil võid istuda siis, kui sul on igav.”

Oma pallil võid hoopis venitada või vahvaid harjutusi sooritada.

***

September on töökohaspordikuu, mis kulmineerub 23.-30. septembril toimuva üle-eestilise spordinädalaga.
Töökohaspordikuud tähistatakse Eesti Olümpiakomitee, Ühenduse Sport Kõigile ja Kultuuriministeeriumi eestvedamisel, mille eesmärk on kutsuda inimesi üles töökohal või kolleegidega liikuma ning tööandjaid üles looma oma töötajatele liikumisvõimalusi.
Töökohaspordikuu kulmineerub üle-eestilise spordinädalaga, mille sihtgrupp on laiem. Kaasatud on nii koolid, spordiklubid, kui ka ettevõtted, kelle eestvedamisel saab nädala jooksul toimuma kokku ligi 1000 erinevat liikuma innustavat sündmust. Sündmuste seas on nii avalikke sündmusi, kui ka kitsamalt oma kollektiivile või kogukonnale suunatud tegevusi. Kutsume üles kõik lööma kaasa nii Töökohaspordikuul kui ka Spordinädal 2017 tegevustes. Võid korraldada oma sündmuse või siis hoopis ise registreeritud sündmustest osa võtta.