Kui praegu oleksid olemas NSV Liit ja Jugoslaavia, oleks Jonas Valanciunas (vasakul) kindlasti ühe ja Miloš Teodosic (paremal) teise koondise staar.Foto: Reuters / Scanpix
Korvpall
8. september 2017, 18:06

Kes võidaks EMi, kui praegu oleksid olemas NSV Liit ja Jugoslaavia? (6)

Euroopa korvpallimeistrivõistlustel on play-off'i ootuses täna vaba päev. Portaal Eurohoops meenutas, et sel võistlusel domineeris palju aastaid NSV Liit ja küsis, milline oleks Liidu koondise praegune versioon. Kuid samamoodi ei tohi ära unustada Jugoslaaviat.

Praegusel EMil jõudis 16 parema hulka neli endise Liidu riiki: Läti, Leedu, Venemaa ja Ukraina. Edasipääsule väga lähedal oli ka Gruusia, tõsi, siis jäänuks ukrainlased eemale. Endise Jugoslaaviaga on sama lugu: võitlust jätkavad Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Montenegro. Ülejäänud Euroopa on esindatud ainult kaheksa tiimiga!

Milline oleks praeguse NSV Liidu koondise koosseis? Kahjuks tuleb tõdeda, et ühtegi eestlast sinna ei mahu. Olemas on lihtsalt liiga palju liiga võimsaid kandidaate, kellest mõnigi hea mängumees samuti ukse taha jääks. Liidu koondisele kõige lähemal oleks ilmselt Itaalia kõrgliigaklubisse Reggio Emiliasse siirdunud Siim-Sander Vene.

Liidu koondise kandidaatide sekka kuuluks ilmselt viis lätlast: tagamehed Janis Strelnieks ja Dairis Bertans, ääred Janis Timma ja Davis Bertans ning muidugi ülipikk Kristaps Porzingis.

Leedu EM-koosseisust kõlbab kandidaatideks päris palju mängijaid, kindlasti Mantas Kalnietis, Jonas Maciulis, Mindaugas Kuzminskas, Donatas Motiejunas, Domantas Sabonis, Jonas Valanciunas, miks mitte ka Edgaras Ulanovas. Eemalejääjatest oleks treenerite silm peal mängujuht Lukas Lekaviciusel ja veteran Paulius Jankunasel.

Venemaal on pakkuda Aleksei Šved, Andrei Vorontsevitš, Timofei Mozgov ning EMist vigastuse tõttu eemale jäänud Sergei Karasjov. Laia valikusse mahuksid ka valusa viskekäega Vitali Fridzon ja Ulanovase-taoline sitke töömees Nikita Kurbanov.

Ukrainal on näiteks olemas NBA-mees Alex Len, keda koondises pole kunagi nähtud. Sel EMil on avanenud mängus keskmiselt 17,6 punkti visanud Artjom Pustovõi ning 7 punkti ja 6 korvisöötu kogunud mängujuht Deniss Lukašov.

Mööda ei saa minna Gruusia edurivitriost Tornike Šengelia - Giorgi Šermadini - Zaza Patšulia, kellest Šengelia oleks kindel põhirotatsiooni mängija. Ning ehkki olemas on Mozgov ja Valanciunas, kuuluks tsentritest kandidaatide sekka kindlasti suvel Tel Avivi Maccabisse siirdunud valgevenelane Artjom Parahhovski.

Sellest seltskonnast tosina mehe väljavalimine on paras peavalu - ning siinkirjutaja ei hakka seda ka tegema.

Edasi Jugoslaavia juurde.

Serbia puhul on rohkem räägitud puudujatest kui meestest, kes EMil, ent nad ikka võitsid oma alagrupi ära! Ühiskoondise kandidaatide sekka mahuvad kindlasti Miloš Teodosic, Stefan Markovic, Bogdan Bogdanovic, Nikola Kalinic, Nikola Jokic, Nemanja Bjelica, Boban Marjanovic, Ognjen Kuzmic, Miroslav Raduljica.

Horvaatial on välja pakkuda Bojan Bogdanovic, Krunoslav Simon, Mario Hezonja, Dario Šaric, Ante Tomic, Ivica Zubac; Sloveenial mõistagi Goran ja Zoran Dragic ning Luka Doncic, samuti korvi alla Gasper Vidmar, Montenegrol Nikola Vucevic ja Bojan Dubljevic.

Lisada tuleb kolm EMile mitte pääsenud riiki, kandidaatide ringis oleksid Bosniast Mirza Teletovic, Jusuf Nurkic ja Džanan Musa, Makedooniast vanameister Pero Antic, Kosovost Dardan Berisha.

Jällegi - tosina mehe väljavalimine valmistab suurt peavalu, olgu juhendajaks kasvõi Željko Obradovic isiklikult.

Paneme nendele tinglikele NSV Liidule ja Jugoslaaviale nüüd vastu EMi suursoosiku Hispaania ja küsime: kes võidaks? On tõenäoline, et see kolmik jagaks medalid omavahel. Kõige rohkem talenti tundub olevat Jugoslaavias, kellele julgen hea koosseisu kokku saamise korral ka kulla kaela riputada.

Eelnev arutluskäik näitab tegelikult, milline oli Euroopa korvpallikaardil olukord eelmisel sajandil, enne kommunistlike riikide kokkuvarisemist. Kui tohutu oli NSV Liidu ja Jugoslaavia potentsiaal - siis polnud mängijate valik väiksem - ning kui raske oli ülejäänutel nende mängumaale trügida. Näiteks 30 aastat tagasi noppis üllatuskulla Kreeka - see medal on aja jooksul saanud ainult suuremaks.