Ärge tulge ütlema, et spordikommentaator on mõni tõsine töö. Teiste tegemisi kommenteerivad ikka need, kes ise millegagi hakkama ei saa. Teha sellistest heeroseid - naeruväärne.
See on väga kahe otsaga mäng. Kui Eesti taasiseseisvumise algaastatel hiilgasid mõnekümne aastased pankurid, siis oli loogiliselt mõtlevale inimesele selge, et järgmised viiskümmend aastat nad oma kohta vabaks ei tee ja hiljemalt poole sajandi pärast tuleb krahh. No - tuli varem ja kroon oli läinud. Nii ka siin. Ja nüüd ei aita isegi langenud heeroste matkimine ja meenutamine. Tegelikult tuleb otsast alata.
Tomi isa, Reginald Šchuban pidi oma nime muutma kui läks olümpiale. Olümpia oli Berliinis. Nii sündiski UBA. Mis teha, kui fašistid nii jubedalt juute vihkasid.
Uba küsib spordiülekande ajal Osila arvamust millegi või kellegi kohta. Osilalt kohe vastust ei tule ja siis torkab Uba muheda repliigi vahele: Helar on meil tõsine poiss, ei kiirusta vastamisega, mõtleb pikalt.
Kalkun on kolm ühes, next level- telesporditerminaator. Siis tuleb küll kahjuks tükk tühja maad aga pahv ! Peep Pahv !!! Korüfee. Selge ja lihtsa jutuga atleet. Tõeline eeskuju maanoortele (Palju ta kaalub ei tea?)
KOMMENTAARID (22)