SIIRAS RÕÕM: Kurva saatusega Qarabag on jõudnud ladvaõunade sekka!Foto: AFP /
Jalkastuudio
10. september 2017, 18:02

Meistrite liigas pallib klubi, kelle kodulinnas ei ela inimesi juba 24 aastat!

SPORT-EKSTRA | Õudse saatusega Qarabag – lootuse sümbol Kaukaasia Hiroshimast (5)

Madridi Real. Barcelona. Manchester United. Müncheni Bayern. Meistrite liigaga seostuvad esmajoones Vana Maailma suurklubid. Tänavu on nimekasse seltskonda end pressinud Aserbaidžaani sats Qarabag (Karabahhi FK). Esmapilgul võib see mitte-aseri jätta külmemaks kui veebruarikuu tundras, kuid meeskonda saadab intrigeeriv ning nukker ajalugu. 

Esimene august 1993. Karabahhi FK triumfeeris Bakuus Aserbaidžaani meistrivõistluste finaalmängus Sumgayiti Khazari vastu tulemusega 1:0. Sündmus, mis tavaolukorras vääriks üht korraliku ja suurejoonelist kohalike traditsioonidega vürtsitatud prallet! Selleks polnud aga põhjust ega tuju, sest nädal varem langes klubi kodulinn Agdam Armeenia sõjaväe kätte ning mängijad kiirustasid pärast matši lähedastele toeks.

Tundub esmapilgul uskumatuna, et Meistrite liigasse – vutimaailma kõige mahlakamate ladvaõunade hulka – pääses tänavusel hooajal klubi, kes pole juba 24 aastat oma kodustaadionil pallinud. Viimati mängis Qarabag kallil Imareti väljakul 1993. aasta 12. mail, mil karikasarja poolfinaalis alistati Tovuzi Turan. Mõni kuu hiljem hävitati staadion maatasa. Nagu ka kõik muu.  

KAUKAASIA HIROSHIMA: Qarabagi kodulinnast Agdamist on alles ainult varemed. Foto: REUTERS / Scanpix

Praeguseks on Agdam kummituslinn, mida on kutsutud ka Kaukaasia Hiroshimaks. Umbes 6000 inimest hukkus, kui Mägi-Karabahhi sõda linnas kurjust külvas. Viis korda rohkem hingi lahkus kriisi tõttu oma kodukohast. Varemed jäid looduse rüppe.

Kui jätta kõrvale sõjakoledused, oli 1993. aasta Karabahhi jalgpalliklubile oivaline – lisaks meistritiitlile nopiti ka riigi karikas. Aga sportlikud saavutused kahvatusid reaalsuse kõrval ning fakt oli see, et klubil polnud enam ei kodulinna ega kodustaadionit.

Ootavad paremat homset

Oma uut elu hakkas sats elama Aserbaidžaani pealinnas Bakuus. Kuigi pikalt vireleti vaesuses, on neid alati saatnud meeletu toetajaskond, kuna tegemist on ainsa Mägi-Karabahhi tiimiga kohalikus kõrgliigas ning riigi ligi miljoni sisepõgeniku jaoks on klubi nii uhkuse kui ka lootuse sümboliks.

„Oleme Bakuus mängiv Agdami meeskond, see on väga kummaline paradoks,“ lausub hüüdnime „ratsanikud“ kandva meeskonna toetaja Jamal Ojagov, kes pages kodulinnast tiimiga samal aastal. „Igatseme kõik Agdamit, aga võidud pakuvad meile veidi rõõmu ja panevad uskuma, et homne tuleb parem.“

Viimasel neljal hooajal järjest Kaukaasia riigi meistritena triumfeerinud klubi on võimsa saavutusega kindlasti toetajate hingemosaiikidest mõne kurva pusletüki eemaldanud. Meeskonna on kohalikus liigas tippu (ning Euroopas pildile) toonud peatreener Gurban Gurbanov, kel täitub tuleval suvel 10 aastat satsi eesotsas. Atraktiivse vuti tõttu on meeskonda nimetatud ka Kaukaasia Barcelonaks!

Qarabagi kapten Rašad Sadõgov (paremal) Tottenhami staari Harry Kane'iga võitlemas. Foto: AFP / Scanpix

„Qarabag on perekond, kus üks on kõigi ja kõik ühe eest,“ sõnas Gurbanov paar aastat tagasi. 

Klubi edu ei ole siiski kombinatsioon ainult usust, lootusest, armastusest ja vägevast lootsist. Tiimile on alates 2001. aastast õla alla pannud riiklik toiduettevõte Azersun Holding, kes abistab igakülgselt Mägi-Karabahhi põgenikke ning näeb satsi sponsoreerimist sotsiaalse strateegiana. Paar aastat tagasi valmis nende toega Bakuu äärelinna võistkonna uus kodustaadion, 5800 inimest mahutav Azersun Arena. Meistrite liigas pallitakse siiski riigi rahvusstaadionil, üle 31 000 pealtvaataja jaoks loodud Tofik Bahramovi-nimelisel väljakul.

Meeskonna jõudmine põhiturniirile on Aserbaidžaani valitsusele suursündmus – nii saadakse Lääne-Euroopas positiivset meediakaja, mis omakorda tõmbab tähelepanu sellelt, et inimõiguste ning pressivabadusega pole sealkandis kiita.

Kuid see ei vähenda karvavõrdki Mägi-Karabahhi poiste saavutust. On ju klubi enda rivistuseski sisepõgenikke, näiteks Terminaatoriks kutsutav klubi kapten Rašad Sadõgov, kelle kodukoht Kelbajar langes võõrvägede kätte 1993. aasta 1. aprillil. Või teisest kummituslinnast Füzulist pärit Gara Garayev, kes õppis jalgpalli armastama tsemendist väljakutel. Neil meestel on mida tõestada. Ülitugevad grupikaaslased Madridi Atletico, Londoni Chelsea ja AS Roma – hoidke alt!

SIIRAS RÕÕM: Kurva saatusega Qarabag on jõudnud ladvaõunade sekka! Foto: AFP /

Klubi edu on täiesti loogiline!

Kui kiigata ajalukku, pole Qarabagi jõudmine Meistrite liiga põhiturniirile üldsegi nii üllatav. Aseri ratsanikel on Vana Maailma klubivõistlustel alati hästi läinud. Ei saa unustada, et tegemist on siiski esimese Aserbaidžaani meeskonnaga, kes Euroopas võidu noppis – 1999. aastal mängiti Intertoto karikasarja avaringis üle Haifa Maccabi! Viimasel kolmel hooajal on heideldud Euroopa liiga alagrupiturniiril ning pistetud rinda selliste suurnimedega nagu Tottenham Hotspur, Milano Inter ja Monaco. Kahe viimasega viigistati kodus.

Meeskonna tõusu ilmestab kõige vingemalt fakt, et 1998. aastal kaotati karikavõitjate karikasarja kvalifikatsiooniringis Kopenhaagenile kahe mängu kokkuvõttes 0:10. Tänavu alistati taanlased Meistrite liiga play-off'is tänu võõrsilväravale. Uue ja hoopis suurema pähkli nosimine paistab asjade loogiline käik.

Qarabag FK (Karabahhi FK)

Asutatud: 1951. aastal
Hüüdnimi: Ratsanikud
Peatreener: Gurban Gurbanov
Kodustaadion: Azersun Arena, Tofik Bahramovi staadion