Foto: Tiina Kõrtsini
Juhtkiri
10. september 2017, 19:50

Juhtkiri | Autovaba päev olgu ette teada (10)

Kultuuriminister Indrek Saar valis õige kujundi, kui ta rääkis Tallinna jooksumaratoni avakõnes spordipisikust. Et liikumine on tõepoolest nakkav, nägime nädalavahetusel, kui rahvaspordi suursündmus ei võtnud võhmale mitte ainult pealinna kokku tulnud jooksusõpru, vaid neidki linnaelanikke, kes avastasid, et plaanitud sihtkohta ei jõua suletud liikluse tõttu sõiduautoga kas üldse mitte või suure hilinemisega, ja olid sunnitud jalameheks hakkama.

Kes on süüdi, kui elutoiminguteks vajalik info ei jõua õigete inimesteni? Ühelt poolt tuleb tõdeda, et kodukohas toimuvaga kursis olemine on iga kodaniku enda asi, ja Tallinna linnavalitsuse kodulehel oli kolmepäevast jooksuüritust puudutav liiklusinfo tõesti olemas. Teisalt on isegi nutiriigis naiivne loota, et inimesed linnavalitsuse kodulehel kogu aeg silma peal hoiaksid või just neile vajaliku liiklusinfo meediaportaalide infotulvast üles leiaksid. Millest täpsemalt teadmatusse jäänud inimesed puudust tundsid, sellele leiavad nii linnavalitsuse ametnikud kui ka maratoni korraldajad hõlpsalt vastuse (sotsiaal)meediast: ümbersõiduviidad autodele, teavituslehed trammi- ja bussipeatustes ning trepikodades ja jooksu ajal väljas olnud liiklusreguleerijatelt üheselt selge info selle kohta, kuidas jõuda sihtkohta. On lubamatu, kui Põhja-Tallinna elanikele anti mõista, et nende linnaosast ei saagi autoga välja, ja nad jäid seetõttu koju lõksu.

Omaette küsimus on, kas selle ja sarnaste rahvaspordiürituste koht on kesklinnas. Sügisjooksul osalejate suur hulk ja tervisespordi kasvav populaarsus räägib enda eest. Harrastussportlaste autodesse sundimine, et stardipauk saaks kõlada kuskil linnast väljas, räägib vastu sõnumile, et tervislikult elamiseks pole vaja erilisi tingimusi – sporti saab harrastada igaüks ja igal pool. Ja seda saab teha teisi segamata – seda tõestab tõsiasi, et suurem kära sügisese maratoni ümber tõusis alles nüüd, kui valiti uued jooksurajad, ja autovaba päev jõudis nii mõnelegi linnaelanikule üllatuslikult kaks nädalat varem kätte.