Foto: VIDA PRESS
Treenimine
12. september 2017, 15:10

Kuidas fitnessitööstus kavalate „enne ja pärast“ piltidega tarbijaid hanitab (4)

Kui miski tundub liiga ilus, et olla tõsi, siis see enamasti nii ka on, kirjutab fitnessiasjatundja Ragnar Vaiknemets. See kehtib kindlasti ka paksude „enne“ ning saledate „pärast“ piltide kohta.

Tahad kaotada tülikat keharasva? Soovid saada toonuses kaunist keha? Tahad tulemusi, kuid sul pole aega? Ära heida meelt – meil on lahendus! Meie tootega saavutad lühikese ajaga käegakatsutavaid tulemusi! Kui sa ei usu meie juttu, siis usu oma silmi – vaata neid enne ja pärast pilte!

Fitnessimaailm kubiseb taolistest suursugustest lubadustest, mis on kohati uskumatud. Kuuldes sarnaseid väited, tärkab sinus loodetavasti kerge skeptisism.

Tegu on tööstusega ning tööstuse eesmärk on alati teenida kasumit. Selleks, et kasvatada kasumit, tuleb oma toodet müüa võimalikult paljudele inimestele, seega tuleb luua ka võimalikult suur tarbijaskond. Seetõttu väidetakse tihti midagi, mis võib olla kergelt kallutatud või koguni vale. Üldiselt kasutatakse ära inimese enda loomuomaseid tahke. Enamjaolt on nendeks kannatamatus, heausklikkus ja teadmatus.

Fitnessitööstuse müügistrateegiatesse kuulub terve arsenal võtteid, kuid üks kõige järjepidavamatest on „enne ja pärast“ pildid. Kindlasti oled tuttav nende piltidega, mis kujutavad inimest, kes ühel pildil on end koledasti käest ära lasknud: tüse, lodev, väsinud ja tülpinud ilmega. Samas on kõrvalpildil tema oluliselt saledam, erksam ja kenam versioon. Selliseid klassikalisi võrdlusi võid kohata ajakirjades, telekas, reklaamplakatitel ja üleüldiselt netiavarustes.

Kindlasti leidub ehtsaid kehakompositsiooni muutusi, kuid julgen väita, et enamik neist, mis midagi promovad, on lavastatud. Esmalt kõige otsesemas mõttes: pilte on nimelt suuremal või vähemal määral töödeldud ja moonutatud.

Teisalt seisneb suurem näitemäng hoopis selles, et püütakse selgeks teha, et just nende pakutud toode on antud tulemused võimalikuks teinud. Tegelikkuses saavutatakse tulemusi siiski vaevarikka tööga, mitte mingi peaaegu maagilise lisandi või meetodiga.

EHE: pärast ja enne pildid on tehtud aastase vahega. Modell tegeles terve aasta spordiga ja toitus tervislikult ning kaotas 82 kilo. Foto: VIDA PRESS

Kuidas siis ikkagi luuakse neid pilte, mille puhul paistab, et lühikese ajaga on saavutatud peaaegu uskumatud tulemused?

Esimene ja kõige lihtsam seletus on, et tegu ei olegi pettusega ning pildistatud ongi inimest, kes on tõepoolest teinud kehakoostises suuri muutusi ja saavutanud silmaganähtavaid tulemusi. Samas: nagu juba ennist märkisin, on skeptiline meel antud olukorras õigel kohal.

Teine seletus on tehnoloogia. Me kõik oleme kuulnud ja näinud, mida annab korda saata programmidega nagu Adobe Photoshop. Moe- ja fitnessitööstus on sellistest tarkvara programmidest sõltuvad. Laiemad puusad, sale piht, suuremad rinnad, naha ebatäiuste korrigeerimine – kõik on tehtav. Tulemused on niivõrd professionaalsed, et tavainimene, kes pilditöötlusega igapäevaselt kokku ei puutu, ei pruugi aru saada, kas pilti on töödeldud või mitte

Tehnoloogia võimaldab luua ükskõik milliseid "enne ja pärast"-kujutisi. Foto: VIDA PRESS

Kolmas võimalik variant on fotograafias üldtuntud nipid nagu valguse ja kehaasenditega katsetamine. Kogenud fotograaf küsib õigusega kõrget tunnihinda. Rääkimata sellest, et asjatundja omab tõenäoliselt hingehinda maksvat tehnikat, mida ta ka kasutada oskab. Peale selle teab ta täpselt, kuidas inimese keha ja valgust omavahel selliselt sobitada, et varjud tooksid esile parimad palad. Jättes isegi korraks kõrvale selle, et fotograaf oskab sinust jäädvustada parima võimaliku versiooni, ei ole raske ette kujutada, kui drastiliselt erineb inimene, kelle rüht on longus ja kõht ettevõlvuv, inimesest, kelle keha on välja sirutatud ja käed kukla taga.

Neljanda ja kõige tõenäolisema meetodi võtmesõna on ettevalmistus. Enamik piltidest on pikemalt etteplaneeritud ja professionaalsetel photoshootidel kasutatakse fitnessmodelle, kelle töö seisnebki selles, et hoida oma keha võimalikult atraktiivses seisundis. Siiski antakse isegi neile varuga ette teada, kui nende teenuseid vaja läheb. Samas suudetakse tavaliselt viia oma keha täielikku valmisolekusse ühe nädalaga.

Peamine ettevalmistav protsess on rahvakeeli „kuivatamine“ ning sellega on tuttav enamik sportlastest, kes pidanud saavutama mingi konkreetse võistluskaalu. Kasutatakse erinevaid eesmärgipäraseid tegevuskavasid, kuid peamine on alandada kehas vedelikutaset. Sellega seoses tegelevad sportlased või modellid rohkem n-ö kardiotreeningutega jms ning samaaegselt muudavad radikaalselt oma toidulauda. Näiteks piiratakse rangelt süsivesikute ja soolade tarbimist, sest need ained hoiavad endas kinni olulisel hulgal vedelikke

Samas on täiesti võimalik saavutada muljetavaldav „enne ja pärast“ pilt, kui läbida eelnevalt kirjeldatud protsess vastupidises järjekorras. Proovisin ka ise ning minu puhul nägi see välja järgnevalt. Magasin end välja, sõin hommikul ja päeval üsna kasinalt. Pärast tööd tegin erakordselt intensiivse treeningu. Kohe peale trenni pildistasin end, naeratus näol, hoides oma keha ja lihaseid pingul, kuid püüdes siiski jätta lõdvestunud muljet. Sellest sai „pärast“ pilt.

Koduteel poest läbi minnes haarasin ma lettidelt hulgaliselt toitusid ja jooke, mis olid eriti soola- ja süsivesikurikkad nagu näiteks kartulikrõpsud, glasuuritud saiakesed ja koola. Seejärel nautisin antud tooteid, nagu ei oleks homset. Lastes pidurooga mõne tunni seedida, saavutasin olukorra, kus mu keha oli nähtavalt teistsugune, võiks isegi öelda, et paistes. Seda ma olingi soovinud, sest nüüd sain teha „enne“ pildi. Võtsin sisse kehahoiaku, mida ilmestab lodev ja halb rüht. Enesetunne oli ülesöömisest niigi halb ning see väljendus ka muljes. Pilte veidi oma tagasihoidlike oskustega tuunides saavutasin ma täiesti rahuldavad „enne ja pärast“ pildid. 

"Enne" pilt on tegelikult tehtud pärast. Päriselt. Foto: Erakogu

Siinkohal on hea meeles pidada kuulsa teaduri Carl Sagani sõnu: „Erakordsed väited nõuavad erakordseid tõendeid“.

ÕL Mehele kolumnist Ragnar Vaiknemets ehk Rax on omandanud kõrghariduse Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õenduse erialal ja õpib praegu Tartu ülikoolis magistriõppes epidemioloogiat. Ragnar on töötanud kiirabis ja kaitseväes ning osalenud Scoutspataljoni meedikuna rahvusvahelistel missioonidel. Tema valdkonna erialadeks on rahvatervis, fitness ja toitumisteadus. Vabal ajal sõidab Ragnar mootorrattaga, tegeleb aktiivselt erinevate spordialadega ning annab terviseteemadel inimestele nõu.

Ragnar Vaiknemets Foto: Erakogu