PÕGENIKUD: Järjekordne rühm rohingjasid on jõudnud paatidega Myanmari naaberriiki Bangladeshi. Viimase kolme nädala jooksul on Myanmarist põgenenud 400 000 rohingjat.Foto: Reuters / Scanpix
Maailm
13. september 2017, 17:30

ÕIGUSTETA ROHINGJAD – kõige jõhkramalt tagakiusatum vähemusrahvas maailmas (31)

Viimastel nädalatel on kogu maailm hakanud muretsema Myanmaris (endise nimega Birma) elavate rohingjade pärast, kes elavad kompaktse rahvusrühmana Arakani (Rakhine) osariigis. Islami usku rohingjad nimetavad end piirkonna põliselanikeks, kuid võimud peavad neid illegaalseteks migrantideks ja on neid aastakümneid diskrimineerinud.

Myanmar asub Kagu-Aasias ja on üsna suur riik nii territooriumilt kui ka rahvaarvult, mida on aastakümneid iseloomustanud sõjaväehuntade võimutsemine ja opositsiooni allasurumine. Kaks aastat tagasi toimunud parlamendivalimised olid edukad senisele opositsioonile ja võimule tuli riigi rahvuskangelase tütar, sõjaväerežiimide ajal vanglas ja koduarestis istunud Nobeli rahuauhinna laureaat Aung San Suu Kyi. Kuid uute valitsejate ajal ei paranenud riigi rahvuspoliitika sugugi, pigem läks olukord isegi hullemaks.

 Rohingjade päritolu kohta on kaks peamist versiooni. Ühe järgi on suurem osa rohingjadest 19. sajandil saabunud bengalitest moslemite järeltulijad. Ise peavad rohingjad end pärinevaks araablastest, kes olevat jõudnud Birmasse juba 15. sajandil. Kaasajal elab rohingjasid Myanmaris umbes miljoni ringis ja umbes sama palju on viimastel aastatel põgenenud islamiriikidesse: Bangladeshi, Pakistani, Saudi Araabiasse, Malaisiasse.

 Rohingjad on moodustanud Myanmaris relvarühmi ja võitlevad sel moel võimude vastu. Oma väeüksust nimetavad rohingjad armeeks (Arakan Rohingya Salvation Army, ARSA), mille Myanmari võimud on ametlikult kuulutanud terroriorganisatsiooniks. Kui võimud süüdistavad rohingjasid näiteks budistlike pühapaikade rüvetamises ja Buda kujudelt peade mahavõtmises, siis rohingjad räägivad valitsusarmee julmustest ja imikute peade maharaiumisest.

Võimud ei tunnista rohingjasid kodanikena

 Konflikti peapõhjus seisneb selles, et Myanmari võimud ei soovi tunnistada rohingjasid riigi kodanikena. Peale selle, et nad on ilma jäetud kodakondsusest, ei leia rohingjad tööd, ei saa arstiabiteenust ega saata lapsi kooli, kusjuures kõrgharidus on lausa keelatud. Ka nende liikumisvabadus on piiratud, sest riigis reisimiseks peavad nad taotlema ametlikku luba. Samas pole neil ühtki isikut või päritolu tõendavat dokumenti. Võimud võtavad neilt tihti maatükke käest ja annavad need budistidele. Üle kahe lapse ei tohi peres olla, kuid sellest reeglist kinni ei peeta: igas peres on viis kuni kümme last. Valitsus ei tee investeeringuid rohingjadega asustatud piirkonda, mistõttu see on üks vaesemaid kogu riigis. 

Amnesty International on nimetanud rohingjasid kõige tagakiusatumaks vähemusrahvaks maailmas, sest rohingjade külades on tavalised piinamised, hukkamised, neljastamised, vägistamised, elumajade põletamised, mida kõike harrastavad valitsussõdurid. Samas on kindlaks tehtud, et paljud internetis ringlevad „tunnistused” ja „tõestused” valitsusarmee julmustest on puhas vale.

Kuigi praegune demokraatlik valitsus lubas võimule tulles lõpetada rohingjade tagakiusamise, pole seda juhtunud. Valitsus põhjendab vägivalla jätkumist võitlusega terroristide vastu, kes pidavat tegutsema Arakani osariigi territooriumil ja saavat abi islamiterroristidelt välismaalt. Mõlemad väited on tõsi, kuigi paljud ei taha seda tunnistada. Lisaks on rohingjad ka separatistid, sest nad soovivad kaugemas tulevikus oma elupaigaks oleva osariigi eraldumist Myanmarist.

Endine dissident, kunagine ebaõigluse vastu võitleja ja demokraatlike vaadetega naine ning praegune Myanmari riiginõunik ja välisminister Aung San Suu Kyi pani vastutuse riigis toimuvate rahutuste eest terroristidele, millega teenis ära inimõigusorganisatsioonide suure pahameele. Maailma üldsus on riigi faktilise liidri peale koguni nii tige, et teda on nimetatud 21. sajandi Hitleriks ja on nõutud temalt Nobeli preemia äravõtmist.

RAHULOLEMATU: Myanmari faktiline juht Aung San Suu Kyi peab maailmas tõusnud kriitikalainet ebaõiglaseks ning süüdistab kriisis terroriste. Foto: Reuters / Scanpix

Soodne kasvulava terroristidele

Kuigi konflikt rohingjade ja Myanmari valitsuse vahel on kestnud juba pikka aega, muutus see mõni nädal tagasi ühtäkki ülemaailmseks tippuudiseks. Seda põhjusel, et maailm sai rohingjade elust põhjaliku ülevaate augusti lõpus avalikustatud ÜRO raportist, kus räägiti valitsusvägede julmusest ja vägivallast rohingjade vastu, kelle majad põletatakse maha ja kes ise tapetakse. ÜRO andmetel on konfliktis hukkunud mitu tuhat inimest ning sajad tuhanded on pidanud kodudest lahkuma ja otsima uut elupaika näiteks Bangladeshis või Malaisias.

Eksperdid jõudsid järeldusele, et rohingjade üheks peaprobleemiks pole ainuüksi kodakondsuse, vaid igasuguste õiguste puudumine. Paljud asjatundjad on väitnud, et kui rohingjade seaduslikke kaebusi ja nõudmisi edasi ignoreeritakse, siis võivad neist kergesti saada ekstremistid ja terroristid, kui nad seda juba ei ole. Harimatute ja vaeste inimestega on lihtne manipuleerida ning neid lollitada.

Rohingjadest raamatu kirjutanud ajakirjanik Francis Wade on öelnud: „Myanmaris toimuvat püütakse näidata kui võitlust mässajatega, kuid tegelikult pannakse seal toime valitsuse poolt heaks kiidetud pogromme.”