PEAMISELT HÄSTI SÄILIVAD: Kriisiolukordadeks pannakse tallele kauasäilivaid toiduaineid, milleks on näiteks kuivained, konservid või hoopiski purgisupid. Foto: Alar Truu
Eesti uudised
13. september 2017, 19:20

VÕIKRIISI JÄLGEDES: kas riigil on salajasi võivarusid? (48)

Hädaolukordade tarbeks on riik pannud kõrvale 1500 tonni toiduvarusid, ent praeguse võikriisi valguses pole igatahes rahvale võid jagama hakatud. Millised varud on riigil tallele pandud ning millistel puhkudel neid jagatakse?

Kriisivarude tagamisega tegeleb mitu ministeeriumi, kuid riigi toiduvaru tagamise eest vastutab maaeluministeerium. Selgub, et kriisiajaks varutavate toiduainete nimekirja kuuluvad peamiselt kauasäilivad kuivained, nagu makaronid, riis, tangained, pudruhelbed ja -pulbrid, näkileivad ja kuivikud. Loetellu mahuvad ka maiustused, kala- ja lihakonservid, kuivatatud liha ja kala, purgitoidud, pähklid, kuivatatud puuviljad, väikelastetoidud, rinnapiimaasendaja pulber ning muud toiduained, mis ei vaja lühiajaliseks säilitamiseks eritingimusi. Kõrvale pannakse ka vett ja mahla.

Kas riik kogub kriisiolukordadeks ka võivarusid? Selgub, et mitte. „Või pole kauasäiliv toiduaine. Ei varuta toiduaineid, mis vajavad säilitamiseks eritingimusi, näiteks külmkappi,“ selgitab maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Kertu Kärk.

Maaeluministeeriumi haldusosakonna nõunik Sven Jablonski selgitab, et toiduvarud on tagatud koostöös usaldusväärsete partneritega erasektorist üle Eesti. Ta lisab, et varud on hajutatud üle riigi ning nende aegumise eest vastutavad lepingupartnerid, kelle sellealast tööd ministeerium regulaarselt kontrollib.

Millal on kriisivarusid aga vaja läinud? „Riigi varutud toiduvarusid on kasutatud viimase kahe aasta jooksul laialdaselt,“ sõnab Jablonski ja toob näite, et koostöös kohalike omavalitsusega jagati puudust kannatavatele inimestele sealihakonserve. Ta jätkab: „Lisaks jagati konserve ka julgeolekuvaldkonnale (päästeamet, politsei- ja piirivalveamet, sisekaitseakadeemia, kaitsevägi) hädaolukordadeks ja valmisolekuprotseduuride tagamiseks.“

Toiduvaru koguste, protseduuride ja põhimõtete kohta ministeerium täpsemat infot ei anna, põhjendades, et detailne informatsioon on kaitstud riigisaladusega. Kuid nii pole see alati olnud. Pea kümmekond aastat tagasi kirjeldati Eesti Päevalehes ilmunud artiklis, et ettevõtjad polnud kuigivõrd altid riigiga oma tooteid jagama. Toona kirjutati, et põllumajandusministeerium saatis 2008. aastal 80-le ettevõtjale palvekirja jagada teatud summa eest kriisiolukordadeks vajaminevat toidukraami. Üleskutsele vastas positiivselt vaid seitse ettevõtet, mistõttu oli ainuüksi nõutud kalakonservidest – kokku 1198 tonnist –, riigil olemas vaid 50 tonni. Reservis oli kokku 80,7 tonni toiduaineid ja 65 tonni jagu joodavat.

Sven Jablonski sõnul on praegune olukord palju parem ning ettevõtjatega koostöös on leitud optimaalne lahendus. „Praegune hetkeseis on koguseliselt suurusjärgus 1500 tonni eri toiduaineid ja toiduainete gruppe,“ täpsustab Jablonski. Ta lisab, et kehtib nõue, et riigil peab olema varusid nõnda palju, et nädal aega järjest võiks igale täiskasvanule jagada 1900kilokalorilise toidupaki.