Söödavaid merevetikaid on üle 20 eriliigi ning üha avastatakse ka uusi. Üldlevinud merevetikad on nori, kombu, kelp, spirulina, klorella, wakame, dulse ja Iiri sammal. Mõnes merevetikas on rohkem kaltsiumi kui juustus, enam rauda kui veiselihas ja rohkem valku kui munades. Merevetikad on väga rikkalik mikrotoitainete allikas. Läbi aegade on need olnud tuntud oma raviomaduste poolest, nagu näiteks võime alandada vere kolesteroolitaset, aidata kilpnäärmeprobleemide korral, viia kehast välja üleliigset vett ja kaalu langetada.
Nori: naha superstaar
Nori, mis on eelkõige tuntuks saanud seetõttu, et selle sisse keeratakse sushirulle, on ka suurepärane snäkk terve naha heaks. Kõigest ühes norilehes on sama kogus oomega-3-rasvhappeid kui kahes avokaados. Noris leiduvad oomega-3-rasvhapped loovad nahapinnale loomuliku barjääri, vähendades nii aknet ning leevendades nahakuivust, millest on eriti palju abi talvekuudel, kui enamasti viibitakse kuiva õhu ja keskküttega siseruumides. Samuti aitab nori vähendada põletikuliste ühendite teket organismis, millest omakorda sõltub naha tervis ja välimus.
Wakame: kõhugaasidest vabaks
Wakame, mida võib sageli märgata misosupi sees hõljumas, näeb välja nagu libe spinat. See vetikas on diureetikum, aidates üleliigset vett kehast välja viia. Naiste merevetikaks kutsutav wakame pärsib kõhugaaside teket ning annab ohtralt luude hõrenemist ennetavat kaltsiumi ja magneesiumi. Kuid sellega kasulikud omadused ei piirdu – see merevetikas sisaldab rikkalikult ka muid tähtsaid mineraalaineid ning on üks väheseid mitteloomse päritoluga B12- vitamiini allikaid.
Kombu: ainevahetuse kiirendaja
Kombu on saadaval pikkade tihkete pruunide ribadena. Kombu sisaldab ohtralt joodi, mida organism vajab selleks, et moodustada kaht olulist, ainevahetust kontrollivat kilpnäärmehormooni. Kuna meie keha ei suuda ise joodi toota, peame seda saama toidust. Paljud inimesed kannatavad kilpnäärme alatalitluse all ning sellistel puhkudel võib abi olla just kombus leiduvast joodist. Peale selle on kombus ka üht erilist pigmenti, mis võib kiirendada teatud rasvade ainevahetusega seotud valgu tootmist organismis.
Klorella: organismi puhastaja
Klorella on emeraldroheline ainurakne mageveevetikas, mis kasvab looduslikult järvedes ja tiikides. Klorella sisaldab rohkelt inimorganismile väärtuslikke aineid: mineraalaineid, vitamiine, rasv- ja aminohappeid ning samuti kehale vajalikku klorofülli. Toiduallikana on klorella ahvatlev oma valgurohkuse ja toiteväärtuse poolest. Klorellas on B-rühma vitamiine, C- ja E-vitamiini, kaltsiumi, rauda, samuti foolhapet, beetakaroteeni ja lüsiini. Klorella on suurepärane abivahend organismi puhastamisel ja abiks ka neile, kes kannatavad degeneratiivsete haiguste käes.
Spirulina: immuunsüsteemi tugevdaja
Spirulina on lihtne ainurakne organism, mis kasvab soojades mageveekogudes. Kuivatatud spirulina sisaldab keskmiselt 60% valku ning kõiki asendamatuid aminohappeid. Spirulinas leidub mitmed kasulikke rasvu ja lisaks B-rühma vitamiine (B1-, B2-, B3-, B6-, B9-vitamiini), C-vitamiini ning rasvlahustuvaid D-, A- ja E-vitamiini. Mineraalainetest on spirulinas kaaliumi, kaltsiumi, kroomi, vaske, magneesiumi, mangaani, fosforit, seleeni, naatriumi ja tsinki.
Teaduslikud uuringud on näidanud, et merevetikad võivad blokeerida rasva imendumist organismis ning vähendada tänu nende antiöstrogeensele toimele rinnavähiriski. Kas merevetikad on uus imetoit? Võimalik, kuid tasub teada ka hoiatusi. Merevetikad võivad sisaldada mürkaineid ja seepärast tasub valida mahetootmisest pärinevad merevetikad. Lisaks võib merevetikates olla palju soola, mistõttu tuleks neid süüa mõõdukas koguses.
Artikkel ilmus Tervis Plussi 2015. aasta oktoobrikuu ajakirjas.
Kommentaarid