Eesti purjetaja karjääri parima tulemuse saladus: kaheksast viieni kontoritöö ja vähem sporti!
"Tundsin pärast Rio olümpiat, et kõik kaardid on mängitud ühte väravasse ja purjetamine kui minu elukutse ja ainus „sissetulekuallikas“ (kui seda nii üldse nimetada saab, sest endiselt mängib kogu minu spordis ülisuurt rolli pere) ei paku mulle seda rahuldust, mida lapsena nii vahetult tundsin – tahan seda tagasi!" meenutas ta.
"Uuest aastast tegin midagi, mida ma veel kunagi teinud polnud. Läksin tööle - kohe päris tööle, kaheksast viieni. Alustasin oma äia ettevõttes müügimehena ja tänaseks olen kasvanud müügiosakonna juhiks. See tekitas minus valangu emotsioone, mida on võibolla vähe keeruline selgitada. Esmalt kahtlesin endas, sest osa minust ütles, et see on justkui easy way out, vahest isegi plaan B juhuks, kui purjetamises ma ikka neid kõrgeid tippe ei valluta. Teisalt tundsin meeletut kergendust, sest esmakordselt oli elus peale inimsuhete midagi muud olulist peale purjetamise. Tundsin, et mulle jubedalt meeldib, mida teen ja, et asjad on tasakaalus," kirjeldas Rammo muutust.
"Üks asi, mida tööinimesena kohe märkasin, on see, et teil on jubedalt vedanud! Olümpiasportlasena tuleb rabeleda vähemalt nelja aasta kaupa, vahel rohkem, et näidata, mida sa oled teinud, kuidas pingutanud ja siis ehk läheb õnneks, läheb hästi, saavutad hea tulemuse ja kõik jookseb omavahel kokku. Tööl juhtub see ju iga päev! Teed midagi ära – tehtud! Alustad projektiga, viid selle lõpuni – tehtud!" lisas ta.
Kommentaarid (0)