Tanel Laanmäe (FB / Tanel Laanmäe)

Tänavusel hooajal heitliku vormi näidanud odaviskaja Tanel Laanmäe hooaja üks suuremaid pettumusi oli kindlasti Londoni MM, kus üle 77 meetri ei õnnestunudki visata. Nüüd heidab ta saladuseloori ja räägib, mis teda aasta jooksul segas. 

Avaldame Laanmäe Facebook´i postituse täies pikkuses: 

On aeg rääkida, mis tegelikult juhtus.

Olen taaskord värskelt tulnud haiglast ja nüüd otsustati opereerida mõlemat põlve korraga. Eks viimasest põlveopist ongi juba ju 8 kuud möödas. Ei ole olnud lihtne see hooaeg. Küll oli säärevigastus, mis kandus üle põlve ja tekitas ka seal probleeme ja siis lõi veel teise põlve vana vigastus välja.
Ei ole tahtnud koguaeg vinguda, üritasin pigem sellest vaikselt üle olla ja MM-iks valmistuda nii, kuidas võimalik. Nagu paljud tõenäoliselt märkasid, oli isegi normi täitmisega probleeme. Mitmel üritamisel andis säär järele ja võistlus ebaõnnestus täielikult. Mitmel korral pidin ka katkestama. Spordimehena on seda endale raske tunnistada, et ei saa ja ära tee. Ikka proovisin, sest oli maailmameistrivõistluste aastaks valmistutud ju kogu pikk talv.

4 päeva enne Londonisse sõitmist oli mul vasak põlv tavalisest 3x paksem. See tekitas loomulikult suurt pinget ja ka võistlusest loobumise mõtteid. Tõeliste pingutuste ja kõikvõimalikke kaasaegseid meetodeid kasutades sain ma paistetuse alla, mis lasi taaskord joosta, aga seda esimest korda alles kvalifikatsiooni soojendusel. Tundus, et saab enam-vähem teha. Soojendusväljakult peaareenile liikudes mõtlesin, et vist on põhimõtteliselt OK, mitte midagi head, aga siiski OK. Paar meest enne mu viskevooru käis teises põlves ragin ja parem jalg kadus alt. Niigi raske, sest vasak põlv juba oli valus ja nüüd siis oli parem põlv ka, uskumatu. Proovisin teipida ja ebakindluse blokeerida, kuid ei suutnud ikkagi kolme katsega head tulemust kirja saada. Vaadates samas kõike eelnevat olekski pidanud vist imemees olema, et sellises seisus 83 meetrit visata. Läks nagu läks, vähemalt võitlesin MM-i pileti välja ja käisin seal ka ära. Aastad pole vennad.

Tagasi tulles andsin põlvedele rahu ja tegin taastavaid harjutusi ning sain nad natukene paremaks…natukene. Kuna Eesti-siseseid korralikke võistlusi on vähe, siis osalesin veel Pärnu kergejõustikuõhtul, kus läbi raskuste saavutasin 3. koha tulemusega 81,28. Viimane võistlus Soomes oli siiski liiast, sest soojendusjooksu oli juba keeruline teha. Viskasin vaid 78 meetrit, jälle 3. koht ja mõistsin, et nüüd aitab.
Tagasi Eestis saadeti mõlema põlvega MRT-uuringule ning selgus, et mõlemad vajavad ka lõikamist. Eile teostas Dr. Madis Rahu operatsiooni ning korralik taastumine algab. Loodame, et järgneval hooajal õnnestub kõik ja oda hakkab taaskord vägevalt lendama.

Tänan oma toetajaid, kes aitasid ja aitavad ka siis, kui ei lähe nii nagu plaanid. See on siiski SPORT!

Jaga artiklit

13 kommentaari

A
appi  /   14:02, 21. sept 2017
on aeg rääkida...
kas suured sõnad ei tundnu? eriline kuulsus on meil tekkinud.
P
prr  /   13:54, 21. sept 2017
Usuń, et oli elu vormis. Selliselt üle 80 visata, uskumatu. Nüüd küll usun, et suve algul oli ta 86 vormis, kui ta seda mainis.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis