Liigume
28. september 2017, 15:00

Arst annab nõu: kuulmislangusega ei pea leppima

Muusika, suhtlemine, kaunid helid – meist keegi ei kujuta elu ette võimaluseta nautida kõike seda, mida maailmal pakkuda on. Benu Apteegi värskes Ilu- ja Terviseajakirjas annab arst kinnitust, et probleemide tekkimisel on võimalik elada abivahendeid kasutades peaaegu täisväärtuslikku elu ka edaspidi.

Tõepoolest, kuuldeaparaadid ei ole enam ammu ei visuaalselt ega olemuslikult midagi kohmakat või koledat. Pigem on need aja jooksul muutunud järjest stiilsemaks, märkamatumaks ja mugavamaks kasutada. 

Tänapäevased kuuldeaparaadid on niiskuskindlad – nendega ei tohiks küll minna vette ega sauna. Samuti on olemas iselaadivad mudelid ning võimalik on jälgida logi, kui tihti ja kui palju ning millistes olukordades kuuldeaparaati kasutatakse. 

Kuuldeaparaat – Sinu parim sõber

Kõrva-nina-kurguarsti Liina Luhti sõnul on tänapäeva kuuldeaparaadid märkamatud, stiilsed ja nutisõbralikud – neid saab seadistada ning sünkroonida oma telefoni kaudu vastavalt vajadusele-olukorrale. Olgu tegemist sünnipäeva, konverentsi või kontserdiga – tänapäevane kuuldeaparaat suudab heli valjust ja tämbrit reguleerida ning suunata mikrofone kõnelejale. 

Muretsema ei pea ka need, kelle töö on seotud mingilgi moel muusikaga. Olgu tegu dirigendi, muusiku, klaverihäälestaja või lihtsalt kontserdinautijaga – ka siinkohal on tänapäevane kuuldeaparaat võimeline aitama ning tooma kõrvani just nii teravdatud ja kvaliteetsed helid kui tarvis. 

Kuuldeaparaate on igas hinnaklassis ning tegelikult kompenseerib sotsiaalkindlustusamet teatud hinna ulatuses patsiendile ka kuuldeaparaadi maksumuse. „Rahapuuduse taha kuuldeaparaadi soetamine kindlasti jääda ei tohiks,“ sõnab siinkohal Liina Luht.

Kuulmislangusega on tegu siis, kui inimene peab paluma teksti korrata, ta ei saa teistest aru või siis saab valesti aru, soovib telerit-raadiot valjemaks panna või on ise hakanud valjemini rääkima. Tihti hakkavad probleemile tähelepanu juhtima hoopis teised, mitte kuulmislangusega kimpus olija ise. 

„Kindlasti on oluline saada kuulmislangusele jälile võimalikult varakult – probleemi eirates on häiritud inimese sotsiaalsus, suureneb võimalus kogeda depressiooni või haigestuda Alzheimeri tõppe, eakana kogeda seniilsust. Aju pingutused ning treenitus on suuresti seotud välismaailma kogemisega – seega on kuuldeaparaadi kasutamine elukvaliteedi säilitamiseks vajalik,“ kinnitab kõrva-nina-kurguarst. 

Kuulmislangus võib kimbutada igas eas

Liina Luht kinnitab, et kuulmislangus võib kimbutada igas eas inimesi – nii lapsi, täisjõus täiskasvanuid kui ka eakamaid. Laste puhul on tegu enamasti kaasasündinud geeniveaga, hilisem kuulmislangus on aga tingitud kas põletikest, traumadest, ravimitest, spetsiifilistest haigustest või siis lihtsalt eaga kaasnevatest muutustest. 

Enamik geeniveaga kurtidest lastest sünnib kuuljate vanemate perre. Millest on see tingitud? „See on sageli tingitud geeniveast. Kui vaid üks vanematest kannab niinimetatud kurtuse geeni, ei juhtu midagi, kuid kui juhtuvad kokku sattuma ema-isa, kes mõlemad kannavad retsessiivset geeni, ongi 50% tõenäosus, et laps võib sündida kurdina. Võimalik, et see on seotud kurtide laste koondamisega ühte kohta: 1866. aastal alustati esimese kurtidele lastele mõeldud kooliga Vändras. Sinna hakati kokku koguma kurte lapsi kogu Eestist. See võib olla põhjuseks, et Eestis on selle geeni esinemissagedus suurem kui Euroopas keskmiselt,“ selgitab arst, lisades, et väikelaste puhul selgitatakse kuulmislangus välja juba sünnitusmajas tehtavate uuringute käigus. Kõne omandamiseks on vajalik kuulmine, seega paigaldatakse sellistele lastele implantaadid võimalikult kiiresti – alates 12. elukuust. Aju on plastiline kuni 3. eluaastani, seetõttu tuleb tegutseda kiiresti. 

„Kindlasti võiksid üle paari aasta kontrollis käia 50+ vanuses inimesed. Kui täheldame kuulmislangust, on oluline hakata kuuldeaparaati koheselt kasutama, et hoida ära kuulmislanguse süvenemine,“ selgitab Luht, et kuuldeaparaadi soetamisega venitamine ei lahenda probleemi, pigem süvendab seda ning hiljem seda soetades ei pruugi tulemused olla nii efektiivsed.

Omalt poolt saab kuulmist hoida valjus mürafoonis viibimist vältides. Samuti ei tohiks kuulata kõrvaklappidega liiga valju muusikat. Veel, mis viga tehakse – puhastatakse kõrvu hügieeniliste vatitikkudega. „Tegelikult ei ole selline tegevus üldse kõrvasõbralik – enda arvates puhastame kõrvu, kuid tegelikult lükkame kuulmekanalis oleva vaigu hoopis sügavale kõrva, see kivistub sinna ning halvendab nõnda kuulmist,“ selgitab Liina Luht.

Kas kuuldeaparaat sobib igaühele? „Põhimõtteliselt parendab see peaaegu kõigi olukorda, kuid loomulikult on olukordi – kui kuulmine on täielikult kadunud –, mille puhul on vajadus juba keskkõrva- või sisekõrva implantaadi järele,“ selgitab arst.

Kindlasti ei tasu peljata – sobiva kuuldeaparaadi leidmiseks on võimalik laenutada audioloogi käest nädalaks-paariks-kolmeks demoaparaat, mida katsetades saab selgeks, milline mudel kõige sobilikum ning mida patsient üldse vajab. Kindlasti on aga selge – kuulmislangusega ei pea leppima ning seda ei pea häbenema.

Allikas: BENU Apteegi ajakiri “Ilu ja tervis”.