Sõudmine

„Rääkimine hõbe, vaikimine kuld, sõudmine pronks.“ (1)

Mart Treial, Jarmo Jagomägi, 1. oktoober 2017, 15:45
MEDALIMEHED: Eesti paarisaeruline neljapaat (tagant paremalt: Kaur Kuslap, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo) demonstreeris taas sõudemaailmale sinimustvalget. World Rowing
Säutsupääsukese Keiti Vilmsi Rio olümpiafinaali järel öeldu on taas päevakajaline, sest meie paarisaeruline neljapaat (Kaspar Taimsoo (30), Tõnu Endrekson (38), Allar Raja (34) ja Kaur Kuslap (27)) sõudis end Sarasotas MMil poodiumile. Kolmandat suurvõistlust (MM/OM) järjest. Väga vinge värk!

Eriti tabav on Vilmsi ütelus seetõttu, et eilne pronks on maailmameistrivõistlustelt Eesti neljapaadi aegade neljas (vt medalitabelit allpool). Liiatigi on nimetatud nelikul nüüd kamba peale 13 MMi medalit, kuid kõik pronksikarva: Endreksonil viis, Rajal neli, Taimsool kolm ja Kuslapil üks.

Samal teemal

Kuivõrd Kuslapi jaoks oli tegu üldse karjääri esimese tiitlivõistluste autasuga, nõustus ta ajakirjaniku arvamusega, et temale on MM-pronks kõige armsam. „Esimene reaalne võimalus oli 2013, järgmine aastal 2014, aga kogu aeg lipsas käest ära,“ viitab Kuslap viienda kohaga lõppenud neljapaatide MM-finaalidele. „Aga jah, nüüd on olemas. Sai seda oodatud küll ja tuli väga heal ajal.“

Mis pikemas perspektiivis veelgi tähtsam, Kuslap tõuseb nüüd Eesti Olümpiakomitee C-tasemelt (ettevalmistustoetus 500 eurot kuus) kaheks aastaks paadikaaslaste kõrvale A-taseme toetuse (palk 2500, ettevalmistustoetus 2200 eurot kuus) saajate sekka. Ise premeerib ta end kahenädalase puhkusega USAs. Ent koduuksel ootab teda dilemma.

„Mulle ei meeldi medaleid eksponeerida, tavaliselt panen nad sahtlisse, aga selle puhul pean tõesti tõsiselt mõtlema. Seda oleks kuidagi ebaviisakas sinna panna,“ arutleb Kuslap.

„Arvasin, et oleme neljandad“

Laupäev. Kell näitab 19.08. Aga mida ETV ekraanil pole, on meeste neljapaadid. Start muudkui viibib ja viibib ja viibib… kuniks tuleb info, et põhjuseks britid, kes pidid soojendusel saadud vigastuse tõttu eessõudjat vahetama. Hüva, alustame kell 19.27.

„GPS näitas, et meil tuli soojenduskilomeetreid 2,5 rohkem kui plaanis oli,“ märgib Taimsoo paar tundi hiljem. „Niisama seisma ei saanud jääda, sest sealne kuumus oli karm. Pidime tiirutama, et väike tuulekene oleks. Minule isiklikult see ei meeldinud, aga mis teha.“  

Start! Eesti saab kenasti paadi liikuma ja medalijaht algab. Hollandi mehed aga ei salli niisama tiksumist, vaid vajutavad kohe gaasipedaali põhja ning liuglevad teistelt eest. 500 meetri vaheajapunkt: Holland juhib 1,22 sekundiga brittide ees. Eesti on kolmas, terve paadi ehk 1,65 sekundi jagu tulbikuttidest maas. Suurfavoriit Leedu passib viiendal positsioonil (+2,35).

MMi finaalis antakse minna ainult hambad ristis.  Detlev Seyb / FISA

Endrekson: „Alustasime üsna tagasihoidlikult. Esimene tuhat ei olnud kõige meeldivam. Koostöö ja kogu rütm oli kuidagi häiritud. Nagu vati sees oleks sõitnud. Poolfinaalis tuli esimene pool ikka nõksa paremini välja.“

Taimsoo 750 meetrit enne lõppu Endreksonile: „Juurde on vaja panna!“

Endrekson vastu: „Davai, läheb!“

Kadunud pole midagi, kuid huulil on küsimus, kui kaua hollandlased veel kestavad? Vastus ilmutab end õige ruttu: mitte eriti. 1500 meetri peal on Holland veel liider, kuid Leedu ja Suurbritannia on armutult lähedal (+0,22 ja +0,65). Näib vaid paari tõmbe küsimus, mil hollandlased langevad kolmandaks. Eesti alustab lõpuspurti 2,09 sekundi kauguselt. Holland on silmanähtavalt kustunud. Jälitajad Norra ja Poola on pigem mängust väljas. Seega, kas eestlased püüavad Hollandi kinni enne, kui distants otsa saab?

Endrekson 300 meetrit enne lõppu: „Paneme juurde!“

Numbrid distantsimõõtjal suurenevad halastamatult, kuid vahe hollandlastega tasapisi kahaneb. Pinge kasvab teleri ees kui sõduri isu metsalaagris. 110 meetrit jääb minna, kui Eesti lipp tablool Hollandiga kohad vahetab. Jess! Nüüd tuleb ära. Peab tulema! Süües kasvab isu, ehk jõuame hõbedalegi? Veel viimased hambad ristis tõmbed ja kõik. Pronks on käes! Hurraa, Kaspar, Tõnu, Allar ja Kaur! Ja loomulikult suur kummardus treener Matti Killingu ees.

Holland jäi lõppeks 0,5 sekundiga maha, hõbedastest brittidest jäi puudu napid 0,29 sekundit. Ülivõimas Leedu lõpetas ligi kaks sekundit varem.

Taimsoo: „Emotsioonid on vägevad, aga ise arvasin, et oleme neljandad üle joone tulles. Mõtlesin, et pole väga paha.“

Raja: „Lõpp tuli väga hästi välja. Isiklikult ei teadnud üle lõpujoone jõudes, mis koht oli. Tõnul oli kõige parem ülevaade, tema ütles, et medal.“

Kuslap: „Ise jäin šõust täielikult ilma. Nägin silmanurgast inglaste paati meie kõrval, et nad tulid lähemale. Arvasin, et kõik on väga hästi. Võib-olla hea, et täpsemalt ei teadnud.“

Pronks on suurepärane saavutus, aga maruline lõpuspurt riputas õhku küsimuse, kas 50-100 lisameetrit tähendanuks hõbedat? „Selle üle on alati raske spekuleerida,“ ütleb Raja ja jätkab, „võib küsida, miks varem [lõpuspurdiga] ei alustanud? Tõnu mainis, et kurat, natuke hilja hakkasime lõpus tulema, oleks pidanud varem kõik välja panema. Teatud mõttes on tal õigus. Sellist olekut kellelgi ei olnud, et oleks aerud veest üles tõstnud „okei, mul on nüüd otsas".

Aga ikkagi pronks sai võidetud. Hõbe oleks olnud väga kihvt vaheldus pronksile, kuld pole ka kunagi nii lähedal olnud. Üldiselt ikkagi maksimaalselt rahul.“

Endrekson: „Oleksid ei maksa midagi. Positiivne oli see, et kui me tavaliselt lõpus eriti teravad pliiatsid pole, siis seekord küll.“

Kui medalitabelit ja lähiajalugu vaadata, tundub sõudjate medal justkui rutiinne. Selle aasta kontekstis mitte. Seljahäda nurjas Rio pronksipaadi neljanda lüli, Andrei Jämsä hooaja, mistõttu käis tänavu pidev koosseisuotsing. Prooviti nii- ja naapidi, kuid tulemust ega õiget minekut ei tulnud.

MMi peaproovilt ehk juulikuiselt Luzerni MK-etapilt naasti nukra 10. kohaga. Viimati mainitud tulemus andis ka tõuke 100+ kg kaaluva Sten-Erik Andersoni asendamiseks Kuslapiga, kes mõõtudelt rohkem Jämsä masti mees (paat on just tema parameetrite järgi timmitud). Seega sai nüüdne pronksinelik kokku alles juuli lõpus ja MMile lennati teadmata, kui kõvad konkurentidega võrreldes ollakse. Treener Killing kommunikeeris avalikkusele eesmärgiks A-finaali ehk kuue sekka jõudmise.

Endrekson: „Kui aus olla, siis ega ei julgenud medalist unistada. Lähedastele, kes küsisid, kuidas tunne on, ütlesin, et võime tulla medalile, aga jääda ka täitsa lõppu.“

Raja: „Tundus keeruline, et MMi ära võidame. Samas viimase paari nädala treeningud tegid meele rõõmsaks, asi hakkas jumet võtma. Vorm paranes, sõit hakkas tehniliselt sujuma. Need olid väga head märgid. Kodus ka naisega rääkisin, et ei teagi, mida oodata. Ta naeratas ja ütles: „tead isegi, kuidas teil need asjad on – ettearvamatud.“

Hooaja keskel ei tulnud üht- ega teistpidi. Mõru maitse oli suus, et äkki oleme need vennad, kes sõidavad B-finaalis. Samas kui paberil mehi ja statistikat vaadata, siis võiks ju sõita küll. Täpselt nii oligi. Pingevaba võistlus, ei oodanud väga paljut.“

Sangarid (väljaarvatud USAsse puhkusele jääv Kuslap) jõuavad kodumaale kolmapäeval kell 17.

***

Paarisaeruliste neljapaatide MMi finaal

1. Leedu 5.43,10
2. Suurbritannia +1,93
3. Eesti +2,22
4. Holland +2,72
5. Poola +5,15
6. Norra +5,19

***

Kuslap vaheaastast: tundub, et see oli hea puhkus

Lisaks faktile, et laupäevane pronks oli Kaur Kuslapi (pildil) karjääri esimene tiitlivõistluste medal, on saavutus märkimisväärne, sest mullu võttis 27aastane viljandlane ülikooliõpingute tõttu vaheaasta.

„Tegin vähemalt kaks, kui mitte kolm korda vähem trenni. Teised asjad oli vaja joonele saada,“ lausub Kuslap.

„Enne vaheaastat tuli areng kuidagi aeglasemalt kui tahtnuks. Tegin kõvasti trenni, aga tiksusin näiteks ergomeetril ikka enam-vähem samu aegu. Tundub, et vaheaasta oli organismile puhkuse mõttes väga hea. Kui täie koormusega treenima hakkasin, jõudsin suhteliselt kiiresti vanale tasemele. Juba paari kuuga tegin koormustestidel vanad tulemused peaaegu üle. Terve hooaja vältel tundsin, et vorm on päris hea.“

Kaur Kuslap  LAURA OKS

***

Sõudjate medalikapp

Paarisaeruline neljapaat (9 medalit): OMi pronks (2016), 4 MMi pronksi (2017, 2015, 2006, 2005), 3 EMi kulda (2016, 2012, 2008), EMi hõbe (2011).

Tõnu Endrekson (11): OMi hõbe (2008), OMi pronks (2016), 5 MMi pronksi (2017, 2015, 2007, 2006, 2005), 3 EMi kulda (2016, 2012, 2008), EMi hõbe (2011).

Allar Raja (11): OMi pronks (2016), 4 MMi pronksi (2017, 2015, 2009, 2006), 4 EMi kulda (2016, 2012, 2009, 2008), 2 EMi hõbedat (2011, 2010).

Kaspar Taimsoo (10): OMi pronks (2016), 3 MMi pronksi (2017, 2015, 2009), 3 EMi kulda (2016, 2012, 2009), 3 EMi hõbedat (2011, 2010, 2008).

Kaur Kuslap (1): MM pronks (2017).

***

Andrei Jämsä: kõrvalt on raskem vaadata kui ise paadis istuda

Eelmisel aastal Rio de Janeiro olümpiamängude sõudmisfinaalis neljapaadiga pronksi võitnud, kuid tänavuse võistlushooaja seljahäda tõttu vahele jätnud Andrei Jämsä (pildil) pani MMi finaali ajaks kangi käest ja jälgis kaaslaste edu Pärnu sõudeklubi jõusaalis telefoniekraanilt.

„Kui omad head tuttavad-sõbrad sõidavad, siis kõrvalt on raskem vaadata kui ise paadis istuda. Tajud rohkem, mida mehed tunnevad,“ lausus Jämsä telefonitsi Õhtulehele ja lisas, et omad mälestusedki kerkisid finaali ajal pähe.

„Ei tahtnud varem kommenteerida, ära sõnuda, aga üldiselt mul oli usku, et kui Kaur [Kuslap] paati istub, siis see hakkab väga hästi libisema. Oli tunne, et nad saavad medali.“

Andrei Jämsä  Viljar Voog

Finaalsõidu pingelisest lõpust: „Tean, et ka viimase 100 meetriga võib oma medalist ilma jääda. Ükskord Tõnuga kaheses lükati meile viimase 50 meetriga ära. Oleneb rohkem, mis konditsioonis jõuad 1500ni. Kui pole 100% küpse, siis on kõik võimalik.

Arvasin, et hollandlased ei pea päris lõpuni vastu, neil oli kogemustest puudu. Meie omad on väga kogenud, lõpp läks suurepäraselt. Meil on ennegi olnud neid sõite, kus surume lõpuga mööda. See strateegia polnud üllatus. Mul polnud pinge ilmselt nii suur kui teistel kõrvaltvaatajatel. Aga emotsioonid olid lõpus vägevad!“

Ta ütleb siiralt, et ei tunne mingit kahetsust, et teda sel korral seal paadis polnud. „Tegin tuleviku suhtes õige otsuse. Saan juba tugevalt treenida ja tundub, et sain hädast üle. See pakub isegi rohkem rõõmu, et saan tulevikus oma tulemusi parandada.

Kogu koondisele on väga positiivne ja kasulik, et meil on veel üks kindel medalivõitja. See piitsutab teisi ka rohkem, et ei tohi hetkekski lõdvaks lasta.“

1 KOMMENTAAR

k
Kristiina 1. oktoober 2017, 21:33
Ma paneks nii,et rääkimine kuld,vaikimine hõbe ja Sõudmine pronks.

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee