AJALOOLINE PÄRAND: 1454. aastal leiutas sakslane Johann Gutenberg trükipressi ja renessansiajast on pärit ka mitmed kirjastiilid, mis tänini au sees. Pildil valmistab trükimeister vahetatavate tähtede abil trükipressi ette. Tänapäeval valmivad trükised enamasti siiski teisel meetodil: arvutis küljendatud tekst ja pildid kantakse fotograafiliselt metallist trükivormile.Foto: Getty Images
Raamat
7. oktoober 2017, 00:01

Raamatukujunduse kuldreegel: mida pikem tekst, seda vähem trikitamist

Võiks arvata, et raamatu puhul mängib suuremat rolli sisu, mitte väljanägemine. Ometi ei kutsu igava kaanega teos end pihku haarama ning raskesti loetav kiri ja liiga väiksed reavahed teevad ka sisult väärt teosele karuteene.

Võiks arvata, et raamatu puhul mängib suuremat rolli sisu, mitte väljanägemine. Ometi ei kutsu igava kaanega teos end pihku haarama ning raskesti loetav kiri ja liiga väiksed reavahed teevad ka sisult väärt teosele karuteene.

Ühe raamatu tekst liigub silme all kui lennates, teise puhul kaob pidevalt järg ära ja silmad väsivad kiirelt. Millest see sõltub?

Alustame värvist. Enamikust raamatutest vaatab vastu must kiri valkjal taustal. Vilunud raamatukujundajate Andres Tali ja Angelika Schneideri sõnul on selline kooslus silmale lihtsalt kõige mugavam. Schneider lisab, et lumivalget paberit ei peeta nii silmasõbralikuks kui pisut kreemikat paberit.

Edasi lugemiseks: