Oled ilmselt kogenud, kuidas paljajalu hommikukastesele murule astudes vaim värskemaks saab ning mõte kirgastub. Maandamise mõju vaimule on selge. Nüüd uuritakse aga ka seda, kuidas maandamine meie füsioloogiat mõjutab.
Enese maandamises ei ole tegelikult mitte midagi uut – oleme sellega tegelenud aegade algusest, lihtsalt endale teadvustamata. “Maaga kontaktis olemine on kogu inimeksistentsile ja ka teistele maa peal elavatele liikidele ehk maalastele oluliseks tervise nurgakiviks. See on üks osa tervislikust eluviisist, nagu ka tasakaalus toitumine, liikumine, päikese käes olemine või spirituaalsus. Maandamine aitab meie kehal paremini funktsioneerida,” selgitab joogaõpetaja ja toitumisnõustaja Egle Koppel. “Arvatakse, et maandamine mõjutab isegi meie närvisüsteemi ja hormonaalset tasakaalu, parandades näiteks kilpnäärme funktsioneerimist. Samuti kinnitavad tuhanded inimesed, et maaga kontaktis olemine on aidanud neil põletikke ja valu ravida, toonud tagasi hea une ning aidanud seedimisprobleemide korral,” loetleb Egle Koppel. Kõik see on meile tasuta ega nõua ühtki retseptiravimit.
Maandamise füüsika
Inimesed on bioelektrilised olevused. “Meie keha, aju, süda, lihased ja rakud on elektrilised, isegi meie emotsioonid on elektrilise laenguga. Ega asjata öelda teinekord, et õhus on tunda elektrit,” selgitab Egle Koppel. Kuid siiski, mis paneb meid maaga kontaktis olles end paremini tundma ning aitab haigusi eemal hoida?
“Maa kannab endas negatiivset elektrilaengut. Kui maaga kontaktis oleme, liiguvad elektronid maa peenenergiast meie kehasse ja vastupidi.” Selle protsessi tervendavat mõju selgitab Egle Koppel põletiku taandumise näitel. “Põletikud on põhjustatud liigsest hulgast vabadest radikaalidest meie kehas. Vabu radikaale suudavad neutraliseerida antioksüdandid, millega maa elektronid oma toimelt sarnanevad. Seega vähendavad maa elektronid vabade radikaalide mõju, mis omakorda põhjustab põletiku taandumise.” Liigsete vabade radikaalide hulgaga seostatakse ka infarkti, insulti, vähki ja ateroskleroosi ning enneaegset vananemist, seega võib maandamisest abil olla ka nende ärahoidmisel ja ravi toetamisel.
Kontakt aasta läbi
Parim viis ennast maandada on olla maaga vahetus kontaktis – ikka nii, et nahk puutuks vastu paljast maapinda. Käi paljajalu, pikuta maapinnal või tee aiatöid ilma kinnasteta. Ka looduslikku veekogusse hüppamine on maandamine. Aga mis saab sügisel ja talvel? “Tegelikult on täiesti võimalik ennast tasapisi ka lume peal kõndima treenida. Ka saunalavalt lumehange hüppamine on hea mõte,” soovitab Egle Koppel. Samamoodi võib harjutada end jaheda ja karge loodusveega, kui kalendrisuvi läbi.
Kui külma ilmaga jalgade paljaksvõtmine siiski ei ahvatle, võib abi olla ka spetstoodetest. Olemas on näiteks maandamismatid, -voodilinad, -magamiskotid, isegi -käevõrud ja -jalanõud. Egle Koppel ise pole neid proovinud, sest usub, et parim on vahetu kontakt maaga. “Kuid meie tingimustes võib talvel õige maandusdoosi kättesaamine keeruline olla, eriti korrusmaja elanikel. Siis on need tooted abiks,” usub Egle Koppel.
Doseeri õigesti
Inimesed reageerivad maandamisele erinevalt. “Kindlasti on mõned tundlikumad kui teised. Palju oleneb ka tervisest. Täiesti terve inimene ei pruugi maandamise mõju kuigi kiiresti tajuda, samas kui keegi, kes kannatab stressi käes, tunnetab positiivset efekti palju selgemalt ja kiiremini,” tõdeb Egle Koppel.
Stressi, peavalu või mõne muu kroonilise valu korral võib piisata juba 20–40minutilisest maa puudutamisest, et n-ö halb energia hea vastu välja vahetada ning valu taandada. Unetuse käes vaevlejad on abi saanud umbes pärast 10 nädalat igapäevast maandamist. Siiski pole maandamine vaid neile, kellele mõni tervisehäda muret teeb. “Kõik me vajame maandamist iga päev, võimalusel 30 minutit päevas ning ikka maaga vahetus kontaktis olles,” soovitab Egle Koppel.
Vali loodusesõbralikkus
Kuidas veel maaga paremat kontakti hoida? Koopainimene magas ja istus maas ning liikus paljajalu mööda maapinda, meie aga kanname sünteetilisest materjalist tehtud rõivaid ja jalanõusid, mis ei juhi elektrit. Egle Koppel soovitab kanda looduslikest materjalidest, nagu puuvillast, linast ja villast tehtud riideid. Eelistada võiks täisnahast jalanõusid, kui põhimõtted lubavad. “Ma ise olen loomade jõhkra kohtlemise tõttu naha kandmisest loobunud, kuid see-eest püüan iga päev 30 minutit paljajalu käia,” selgitab Egle. Kehahoolduseks soovitab ta valida loodustooted ning kodu ehitamisel kasutada puitu, kivi ja metalli.
Maandamine kui teraapia
Maandamine pole võõras nähtus ka kriisiteraapias. Seda on kasutatud näiteks röövi ohvriks langenud pangatöötajate šoki leevendamiseks. Kui välja minekuks ja vahetuks kontaktiks maaga puudub võimalus, aitab kannatanut ka see, kui silmad sulgeda ning paljad jalad põrandale pehmele vaibale toetada. Jalge all sooja ja stabiilset pinda tundes on võimalik kaotsi läinud rahu ja tasakaal taas üles leida.
“Mina tunnen maapinda katsudes või sellel istudes tohutut ühtekuuluvustunnet maaga. Tunnen, kuidas meeleolu paraneb ning rahulolutunne minusse voolab,” kirjeldab Egle Koppel. “See loob võimsa tunde, millele ma ei oska isegi nime anda. Öeldakse, et inimesed, kes on kaotanud kontakti maaga, on kaotanud kontakti jumalaga. Maandamine aitab üles leida kontakti nii iseenda kui ka teiste maalastega,” on ta veendunud.
Milleks on maandamine hea?
- Aitab vähendada vere viskoossust, mis on südamehaiguste põhiline riskitegur.
- Leevendab kroonilisi põletikke.
- Tagab sügavama une.
- Tõrjub stressi.
- Leevendab valu.
- Tasakaalustab närvi- ja hormoonsüsteemi.
- Annab hea ja värske enesetunde.
- Lisab energiat.
- Suurendab vitaalsust.
- Soodustab seedimist ja toitainete imendumist.
- Kiirendab ja käivitab loomulikku tervenemist.
- Tagab immuunsüsteemi ja vereringe optimaalse toimimise.
- Vähendab elektromagnetilise kiirguse negatiivset mõju kehale.
Allikas: Egle Koppel, www.kehakeel.ee-
Artikkel ilmus Tervis Pussi 2015. aasta oktoobrikuu ajakirjas.
Kommentaarid (0)