Kas klassikasprindiga on varsti kõik?Foto: Stanislav Moshkov
Talisport
18. oktoober 2017, 15:22

Põhjalik kommentaar planeeritavatele muudatustele murdmaasuusatamise võistlusprogrammis.

FISi murdmaajuht suusavahetusega sõidu kaotamisest: selle formaadi miinuste nimekiri pikk

Möödunud nädalal kirjutas Skandinaavia spordimeedia, et rahvusvaheline suusaliit (FIS) plaanib algava hooaja järel murdmaasuusatamise võistlusprogrammis märkimisväärseid muudatusi. FISi alajuht Pierre Mignerey andis sel teemal Saksa suusaportaalile põhjaliku intervjuu, mille tähtsaimad osad toob Õhtuleht oma lugejateni.

Täpsemalt on FISil plaanis asendada suusavahetusega sõit 90ndatest tuttava jälitussõiduga, klassikasprint suusakrossiga, korraldada sprinditeate asemel segasprinditeateid (mees + naine) ning lühendada meeste teatesõitu 4x10 km pealt 4x7,5 km peale.

Mignerey sõnul pole muutuste teema sugugi uus, vaid on siseringis juba paar aastat küpsenud. Lühidalt on potentsiaalsete uuenduste idee lihtne: muuta ala atraktiivsemaks ja teleülekande-sõbralikumaks.

Suusavahetusega sõidu kaotamisest: "Oleme kaalunud iga distsipliini plusse ja miinuseid, skiatloni puhul kaaluvad miinused positiivse üles. Suusavahetusega sõit loodi eesmärgiga tuua kaks tehnikat ühte sõitu kokku ja tekitada draamat ning liidrivahetusi pärast suusavahetust.

Kontseptsioon on hea, aga reaalses elus see ei tööta. Enamasti on skiatlon lihtsalt ühisstardiga sõit, mille keskel vahetatakse suuski. 

Skiatlon on infrastruktuuri, radade, staadioni ja lume osas väga nõudlik. Vaja on kaht eraldi trassi, pikka ja laia staadionit ning suusavahetusala. Seetõttu suudavad vaid mõned paigad seda ala normaalselt korraldada.

Samuti on suusavahetusega sõit väga nõudlik varustuse ja määrete osas, mis on tiimidele väga kulukas: rohkem testimist, rohkem määrdemehi jne. Suurem on see mure MK-st madalamal tasemele ja juunioride seas. Seda peaaegu ei korraldatagi enam mujal kui MK-sarjas.

MK-tasemel ei saa üle ega ümber teleülekande tootmiskuludest. Kuivõrd võistlus toimub kahel eri trassil, vajame rohkem kaameraid, rohkem kaameramehi jne. 

Kokkuvõtvalt on selle formaadi miinuste nimekiri pikk ja on üsna selge, et hinna-kvaliteedi suhe pole piisav, et skiatlon programmi alles jätta."

Klassikasprintide kaotamisest: "Esiteks on meie sügav veendumus, et murdmaasuusatamine peab olema ja saabki olla noortele atraktiivsem. Paljudes riikides korraldatakse noortele atraktiivseid võistlusi, nagu suusakross. Aga praegu puudub side selle formaadi ja tippsuusatamise vahel.

Vajame suuremat kokkupuutepunkti selle vahel, mida lapsed teevad, mida nad televiisorist näevad ja mida nende eeskujud teevad. Seega on mõned inimesed huvitatud suusakrossi tutvustamisest uue alana.

Meie vaatevinklist tundub mõistlikum ühendada mõningaid tehnilisi elemente juba kavas olevate sprindivõistlustega. Me ei pea silmas tehislikke elemente, vaid sooviksime rohkem mängida pinnasega, luua kallakuga kurve ning miks mitte isegi pisikesi hüppeid. Ilmselgelt on neid elemente sisuliselt võimatu sulatada klassikatehnikasse.

Pealegi, klassikatehnika areng muudab igal aastal sprindivõistluste korraldamise üha keerulisemaks. MK-sarjas on meil endiselt mõned head klassikasprindirajad, aga madalamal ja noorte tasemel? Üha raskem on tagada ausat võistlust. Aga üks meie peamisi põhimõtteid on, et suusatamine ei tohi kunagi muutuda alaks, kus lõplikku otsuse langetab kohtunik.

Samut on fakt, et sprindirajad on disainitud staadioni lähiümbruses ühe-kahe tõusuga. Aga pole väga lihtne leida staadioni lähedal korralike tõuse. Selle tulemusena on klassikasprint muutunud sisuliselt paaristõugetega uhamiseks ja suuskadel jooksmiseks. Kas tõesti tahame selles suunas minna? Liiatigi usume, et sprint tähendab kiirust. Ja kui tahad kiiresti suusatada, siis sa kasutad kiireimat võimalikku tehnikat ja selleks on vabatehnika."

Segasprinditeate loomisest, mis asendaks tavalise sprinditeate: "Idee vajab veel arendamist. Jah, murdmaasuusatamine kaotaks nii MMil kui ka OMil ühe medaliala, kuid sportlased ei kaotaks midagi. Kõigil on endiselt võimalik võita täpselt sama arv medaleid.

Suurim väljakutse puudutab MK-sarja. Kui ühel võistluspäeval on kavas vaid üks küllalt lühike võistlus, siis see muudab korraldajate elu raskemaks. Üks võistlus tähendab vähem tulu ja pealtvaatajatele vähem lõbu.

Teisalt on segateated muutunud väga populaarseks ja need aitavad teoorias rohkematel riikidel tippkonkurentsi sekkkuda. Võimalikult palju riike tippseltskonnas on aga üks meie eesmärke."

Millal ideest võiks saada reaalsus, ei osanud Mignerey praegu öelda. FIS peab veel asja arutama nii rahvusvahelise olümpiakomitee kui ka MMi teleõiguste omanikuga.