Viirushaigused ohustavad enim
- krooniliste haiguste põdejaid,
- väikesi lapsi,
- neid, kes on sunnitud pideva ülekoormusega töötama.
Immuunsüsteem on haavatavam ka rasedatel ja äsja sünnitanud naistel. Suitsetajatel on nõrgem kopsubarjäär.
Tee nagu nemad!
“Viirustesse nakatun ikka ise ka,” tunnistab perearst Külvi Peterson, aga tema kõige üldisemad soovitused tervena püsimiseks on järgmised:
1. Pese sageli käsi voolava vee all ja kasuta kuivatamiseks ühekordseid paberrätte või kuivatit.
2. Hoidu rahvarohketest kohtadest ja ära mine külla haigetele või ka ise ennast veidi tõbisena tundes.
3. Vaktsineeri end gripi vastu kord aastas.
4. Maga korralikult ning hoidu üleväsimusest ja ületöötamisest.
5. Söö mitmekülgset ja vitamiinirikast toitu.
6. Menüüs peaks olema sibul, küüslauk, ingver, jõhvikad, mesi, sidrun.
7. Katsu igal võimalusel olla värskes õhus, päikese käes. Kui see pole võimalik, õhuta ruume ja hoolitse, et need oleksid võimalikult tolmuvabad.
8. Sügistalvisel ajal jälgi, et toidus oleks piisavalt D-vitamiini, või võta seda toidulisandina juurde.
9. Ära muretse viirustesse haigestumise pärast ning katsu olla positiivne ja rõõmus.
10. Haiguse esimeste tunnuste korral peaks võtma aja maha, puhkama korralikult, jooma teed, vett. Lisaannused C-vitamiini ei tee samuti paha, näiteks võid terve sidruni kas mahlana või suhkruga ära süüa.
Toit ja veel kord toit
Kaia Iva, riigikogu liige ja kolme lapse ema, üritab tegutseda nii, et viirus üldse külge ei hakkakski. “Kui hoida töö ja puhkus tasakaalus, teha värskes õhus mõõdukalt füüsilist tööd, süüa normaalselt ja hoida meel rõõmus, ei hakka haigused nii kergesti külge,” usub ta. “Liigne ihu poputamine ei tule kasuks. Paljajalu rohu peal jooksmine ja mõõdukas jääpurikate limpsimine on terve lapse tavategevused.”
“Olen hoolt kandnud, et värsked köögiviljad, puuviljad või marjad oleksid iga päev laual,” lausub ta. “Aed ja kasvuhoone annavad kõige värskemat, esimesena saab oma aiast juba enne jaani söödava kuslapuu marju. Kui tundub olevat tarvidus tõrjemeetmete järele, siis meie oleme küüslauguusku, võileib purustatud küüslauguga sobib hästi. Rohkelt ürditeed ja lisaports mett tuleb samuti kasuks. Pere noorim vaimustub sinepiga jalavannidest ja kui lõpuks villased sokid jalga tõmmata, siis kaob tõbi ka.”
Külma vastu külmaga
Ehitusinsener ja harrastussportlane Andres Ollino ujub teist hooaega jäises meres. “Eelmisest sügisest alates pole külmetushaigused mind murdnud,” ütleb ta. “Muidugi, ma liigun harva rahvarohketes paikades, mis viiruste hankimist soodustaks.” Lisaks teeb Andres jooksu-, jalgratta-, ja kui lund on, siis suusatrenni. Karastava mere elamus oli aga kõige ehedam pärast esimest korda. “Külm oli, vees käisin ära, siis läksin sauna, saunast veel kord vette, ja õige magus mekk tuli asjale alles autos koju sõites, kui tundsin, kuidas üle keha spontaansed energiatorked käisid.”
Ujumas käib Andres koos teiste Harku valla külmalembidega 3–4 korda nädalas. “Vesi on ikka külm, seltsis läheb aga järjest soojemaks,” teab Andres.
Artikkel ilmus täismahus Tervis Plussi 2014. aasta novembrikuu ajakirjas.
Kommentaarid (0)