Nelli Differt: omavahel vehklemine väga enam ei arenda, vaja on välislaagreid

Seis oli 11:11 viigis, mis lõpus juhtus?
„Kui tuli 13:11, vahe läks kahetorkeliseks, siis pisut kiirustasin. Võinuks rahulikumalt võtta, 28 sekundit oli vist jäänud. Võinuksin rahulikumalt kaht torget tagasi mängima hakata, aga siis tuli veel üks. Ka siis kiirustasin. Oma viga täielikult. Aga eks ta on väga tugev ka. Kogu see matš oli… Ega ma kordagi teda päris läbi ei hammustanud. Arvan, et need neli torget jäi mu enda vigade taha“

Seis oli 11:13, 20+ sekundit oli lõpuni jäänud, siis ikka tuleb kuklasse mingi ajafaktor?
„Jaa-jaa! Kuigi tegelikult 20 sekundit on väga pikk aeg. Põhimõtteliselt matši lõpus jäi veel aega järele. Tegelikult saad ühe torke ka paari sekundiga ära teha. Aga muidugi natuke tiksub ikka, et mul on vaja kaks torget ja pole väga palju aega ette valmistada.

On siis kodune turniir kuidagi mõnusam ka?
„Muidugi on, kuhugi ei pea sõitma. Publik elab kaasa. Ega mujal väga ju teineteisele palju kaasa ei elata. Oleme ju konkurendid, siin on tegelikult mõnus. Vanemad saavad ka vaatama tulla, see annab hästi palju energiat juurde.“

Mis tujuga koju lähed? Jõudsid ju sama kaugele kui eelmisel aastal.
„See nagu näitab, et arengut pole toimunud. Ega kodus patja nutma ei hakka, aga rõõmus ka kindlasti pole. Muidugi alati esimene eesmärk on saada teise päeva (põhiturniirile – M.T.). Aga see nagu juba üldjuhul tuleb välja. Tahaks 32 hulgast edasi hakata jõudma.“

Teada on, et treenid töö kõrvalt. Kuidas Sa näed seda järgmise sammu astumist?
„Kindlasti on tugevat sparringut vaja. Välislaagreid. Omavahel vehklemine väga palju ei arenda enam. Teame teineteist igatpidi. Kui teed nii, siis vastane teeb sulle naa. See ei anna väga palju juurde.

Tunnen, et näiteks kaks nädalat, mis tegime siin [Tallinna Mõõga eel] ukrainlaste ja jaapanlastega… vahepeal saad võõrast sparringut, siis vehklemine läheb paremaks. Ega töölt ära tulla ei saa, pean edasi käima, aga õnneks mul on väga vastutulelik tööandja. Saab aru, kui mul on vaja laagrisse minna.“