Julia Beljajeva: ikka võib mind õnnitleda, lihtsalt matši algus läks sassi

Kaotusest hoolimata lausus Beljajeva, et teda võib 3. koha puhul õnnitleda. „Lihtsalt matši algus läks natuke sassi. Kui poleks 1:6 taha jäänud, oleks ehk teistsugune matš tulnud,“ sõnas ta ajakirjanikele.

„Enne MMi oleme ka paar korda vehelnud, olen teda võitnud ka. Ei saa öelda, et ta on kõige tugevam vastane. Muidugi ta on maailmameister, aga kõik matšid on täiesti võidetavad. See kord läks nii, pean oma järeldused tegema. Ei tohi kohe matši alguses lollusi teha. Rumalad vead.“

Kuigi veerandfinaalis vajas Beljajeva mõõgakäe ranne arstiabi, siis paar tundi hiljem poolfinaalis see teda enda sõnul ei seganud. „Mul on vana trauma, liiges läheb vahepeal paigast natuke paigast ära,“ kirjeldas ta randmehäda.

Kuni poolfinaalini edenes Beljajeva nõnda kindlalt, et Kalevi spordihalli kogunenud publik unistas juba turniirivõidust. „Nojaa, tundsin end täna hästi ka. Võib-olla [veerandfinaali ja poolfinaali vaheline kahetunnine] paus mõjutas mind. Olnuks ehk parem, kui kohe järjest oleks vehelda saanud. Ei tea.“

Kusjuures Beljajeva edu on märkimisväärne, sest ta võttis pärast juuli lõpus toimunud edukat Leipzigi MMi esimest korda mõõga kätte alles septembri alguses. „Kui hakkasin taas treenerilt tunde võtma, siis isegi imestasin, et tegelikult on vorm päris hea. Isegi torge polnud selle ajaga kuhugi kadunud.“

Sel kalendriaastal oma esimese MK-etapi võidu saavutanud ning EMilt ja MMilt individuaalse pronksmedaliga naasnud Beljajeva tunnistas, et pabistas enne kodust võistlust. „Eelmisel aastal läks siin kõik sassi (ei jõudnud põhiturniirilegi – M.T.), ikka tahaks oma publiku ees head tulemust teha. Natuke muretsesin, sest mul polnud enne mingit võistlust ka. Eesti karikavõistlustest loobusin, sest oli vaid nädala treeninud. Aga tuli välja, viimasest matšist on natuke kahju.“