Riigikogus arutati kriminaalsete pagulaste väljasaatmist (26)

Välismaalase rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmisel saaks kehtetuks tunnistada pagulasseisundi nendel, kes on süüdi mõistetud eriti raske kuriteo eest.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid selgitas, et praegu võimaldab seadus tunnistada pagulasseisund kehtetuks vaid esimese astme kuriteo puhul, mis hõlmab endas vähemalt viie aastast vanglakaristust. Samas ei kvalifitseeru Eesti seadustes näiteks vägistamine, röövimine, narkokuriteod või kehaline väärkohtlemine esimese astme kuritegudeks.

„Seaduse muutmine annab selge signaali, et oleme valmis aitama neid, kes seda vajavad, kuid kohtleme karmilt neid, kes ei austa kohalikke seadusi ja on ohuks meie elanikele,“ ütles Karilaid.

Põhiseaduskomisjoni aseesimees ekrelane Jaak Madison viitab, et seadusega loodi teoreetiline võimalus, mis hetkel puudub.

„Küll aga on vajalik tõestada, et riik, kuhu teda soovitakse saata, on turvaline,“ räägib Madison ning toob näite lähiminevikust:

Lasnamäel oma naise süüdanud süürlasest sõjapõgenik mõisteti kümneks aastaks vangi. Kui ta oma aja vangis ära istub, saab ta tagasi Süüriasse saata. Ilmselt pole ta sellega rahul, viitab ta ÜRO pagulasseisundi konventsioonile ja väidab, et Süüria pole turvaline. Siis tuleb Eesti riigil tõestada, et kümne aasta pärast on Süürias piirkondi, kus ei ole sõda. 

„Konventsioonid ei saa juhtida riigi julgeolekut või avalikku korda,“ viitab Madison muudatuse vajalikkusele.

Halb on Madisoni sõnul olukorra juures see, et põgenikke ei saa kodumaale vangi saata. „Eesti maksumaksja ei pea kümme aastat üleval pidama kriminaali, kes pani oma naise põlema ja sai siin asüüli,“ sõnas Madison. Ta selgitas, et kodumaale saatmiseks tuleb tagada kriminaali elu turvalisus ka sihtriigis. „Et tal seal näiteks kodumaa reetmise eest pead maha ei võeta või muud seesugust.“

„Kuidas see praktikas välja näeb, seda ei tea ilmselt veel keegi,“ ütles Madison lõpetuseks.