AVASTAMATA PÄRL? Kodust jäähokit on tänavu käinud hallis vaatamas 200-300 inimest mängu kohta. Pildil madistavad HC Viking ja Narva PSK.Foto: Stanislav Moshkov
Jäähoki
27. oktoober 2017, 00:05

Jäähokiliidu juhatuse esimees Rauno Parras lahkab ala olevikku ja tulevikku.

"Jäähoki on Eestis teatud mõttes avastamata pärl.“ (2)

Eesti rahvast huvitab jäähoki. Seda tõestasid möödunud detsembris Tallinnas toimunud kaks KHLi mängu, mis Tondiraba jäähalli pilgeni täis tõid. Kuidas aga käib meie kohalike meistrivõistluste käsi? 

Jäähokiliidu juhatuse esimees Rauno Parras usub, et suurimast madalseisust on üle saadud. Septembrikuu viimasel päeval alustasid kullajahti neli klubi: tiitlikaitsja Narva PSK, Tartu Kalev Välk, Tallinna HC Viking ja Tallinna HC Vipers. Neist Vipers ja Tartu on mullusega võrreldes uued tulijad. Jah, ka eelmisel hooajal osales liigas neli satsi, kuid sel aastal on rõhk sõnal klubi.

Kõigil neljal meistriliiga meeskonnal on toimiv noortesüsteem (Kalev Välgul Tartu Kajaka näol) ning lühem või pikem ajalugu. Mullu turgutati liigat noortekoondise ja spetsiaalselt kokku klopsitud HC Tallinnaga. Seejuures on eelmised kaks aastat olnud reaalne oht, et liiga kuivab suisa kolmele meeskonnale. Ent praegune seis sisendab Parrasesse usku, et nende nelja klubi näol on leitud mingisugune stabiilsus, mille pinnalt saab juba järgmist hooaega planeerida. 

Spordisõbrale tundub ehk neljaliikmeline liiga hõre või igav, aga alajuhi sõnutsi on see praegu optimaalne. Lihtsalt viiendasse või kuuendasse satsi ei jaguks piisava kvaliteediga Eesti mängijaid. Ja hunniku välismaalaste jaoks pole klubidel raha. „Pole mõtet teha vägisi juurde klubi, kes liigale midagi juurde ei anna,“ lausub Parras, kes peab tänavust nelikut laias laastus võrdseks ja mängutaset korralikuks.

Rauno Parras Foto: Aldo Luud

Kui mõne aasta perspektiivis rääkida, siis võiksid liigaga taasliituda Tallinna HC Panter ja Kohtla-Järve. Viimases on olemas jäähall ning suisa kaks noortega tegelavat klubi: HC Everest ja Viru Sputnik. Nii Panter kui ka Viru Sputnik osalesid meeste meistrivõistlustel veel üle-eelmisel hooajal, kuid on erinevatel põhjustel praeguseks loobunud ja töötavad järelkasvuga. Pisut kaugemas tulevikus võiks Parrase hinnangul kaardile tulla ka Viljandi, kus on nüüd jäähall ja samuti alustatud noortetööga.

Balti liiga ja poliitiline otsus

Muide, meie jäähoki võib mõne aasta pärast saada hoopis uue väljundi, sest Eesti, Läti ja Leedu alajuhid peavad tõsist Balti liiga loomise plaani. Küsimus polevat enam, kas, vaid millal ja kuidas? 

Mõistagi on detailid alles lahtised, kuid esialgu võiks liiga koosneda kuuest kuni kaheksast Baltikumi tugevaimast klubist. Ja miks mitte tulevikus laieneda ka Peterburisse, Kaliningradi või mujale geograafiliselt mõistlikult lähedasse piirkonda. Kusjuures tänavuse hooaja eel kaalusid eestlased oma klubide koondise lähetamist Läti lahtistele meistrivõistlustele, ent lõppeks sellest ikkagi loobuti.

Pildil madistavad HC Viking (sinises) ja Narva PSK. Foto: Stanislav Moshkov

Kindlasti on nii mõnigi spordisõber mõtisklenud, miks kõik meid ümbritsevad riigid on (väga) kõvad hokimaad, aga meie oleme niisugusest tiitlist kaugel kui Aafrika manner. Parrasel on asjast oma nägemus.

„Meil pole jäähokikultuuri,“ alustab ta. „Auväärsed spordijälgijad on öelnud, et jalgpall ja jäähoki määrati mingil hetkel Nõukogude ajal väljasuremisele. Olid mingid poliitilised otsused. [Aivar] Pohlak hakkas vabariigi algusaastail kohe jalgpalli asja õigest otsast arutama, aga hoki sõitis vana rasva peal. Mingil maalt tekkis auk, ei tulnud uusi piisavalt kvaliteetseid mängijaid peale, sest keegi ei püüdnud otseselt hokit eestlaste silmis tõsta.

Soomes hakati hokit 80ndatel teadlikult arendama. Läti hoki elab puhtalt tänu sellele, et Nõukogude ajal oli seal Riia Dinamo, kes mängis liidu kõrgliigat. See toimis armeesüsteemi abil, aga hoidis Läti hokit elus. Ja kui Läti vabaks sai, algas areng. Kusjuures alles viimastel aastatel on Lätis jõutud sinnamaani, et erainvestorid loovad jäähalle. Miks? Nõudlus on piisavalt suur.“

Aga miks minna vaatama Eesti meistriliigat? „Puhtalt selle pärast, et see ala on niivõrd kütkestav ja ainulaadne. Vau-efekte jagub!“ soovitab Parras. „Jäähoki on Eestis teatud mõttes avastamata pärl.“

***

 

Eesti meistrivõistlused 2017/18

  • Osalevad klubid: Narva PSK, Tartu Kalev Välk, HC Vipers ja HC Viking.
  • Põhiturniiril mängitakse kuus ringi, mille põhjal selguvad asetused play-off'iks.
  • Tabeliseis kolme vooru järel: 1. Narva 9, 2. Viking 6, 3. Kalev Välk 3, 4. Vipers 0.