„Seitsme kuningriigi rüütel“ – lihtsamalt kirjutatud kui „Jää ja tule laul", siivas ja sobiv teismeliselegi

Põhisaaga eellugu „Seitsme kuningriigi rüütel“ toob lugeja ette juba tuttava fantaasiamaailma rahuajal ning aitab kindlasti mõista hilisemaid sündmusi.

Viimane lohe on surnud. Pärast seda on suved lühemad ning talved pikemad ja karmimad. Seitsme kuningriigi troonil istub Daeron Targaryen, hüüdnimega Hea. Kui vahepeal oli kartus, et loheverd suguvõsa hääbub, siis praegusel kuningal on neli poega ning kolmel pojal samuti pojad.

Kuusteist aastat tagasi oli Verirohu väljal toimunud verine taplus ehk Mustleegi mäss. Daemon Mustleek, samuti Targaryenide soost, oli üritanud võimu võtta, kuid langenud. See on aeg, kus Baratheonid ja Lannisterid elasid rahulikult alludes Targaryenide valitsemisele. Rüütlid näitavad oma vaprust turniiridel.

Saarekoolmel on tulemas kolmepäevane turniir isanda tütre 13aastaseks saamise puhul. Kokku tuleb rüütleid kogu kuningriigist. Teel on ka vana rändrüütel Arlan Mündipuult koos oma kannupoisi Dunkiga. Ser Arlani tervis aga halveneb ning igaviku väravate ees lööb ta oma kannupoisi mõõgaga rüütliks:

Sõdalase nimel ma nõuan, et sa oleksid vapper.

Isa nimel ma nõuan, et sa oleksid õiglane.

Ema nimel ma nõuan, et sa kaitseksid noori ja süütuid.

Neitsi nimel ma nõuan, et sa kaitseksid kõiki naisi.

Dunk jääb üksi koos kahe hobuse ja pisku kraamiga. Ta on orb, kelle ser Arlan oli kunagi Kuningalinna vaeste linnaosast Kirbunõost kaasa võtnud ning talle kui kannupoisile võitluskunste õpetanud. Dunk loodab, et kui tal õnnestuks Saarekoolme turniiril üks võit võtta, saaks ta muretseda omale korraliku rüütlivarustuse.

Teel turniirile kohtab Dunk kaheksa-aastast paljaks ajatud peaga poissi, kes nimetab ennast Munaks ning soovib tema kannupoisiks hakata. Algul on mõte kannupoisist Dunkile võõras, ent poiss püsib kangekaelselt tema kõrval. Muna soovitab Dunkil võtta rüütlinimeks Duncan. Kuna poisil pole maavaldust ega varandust, lisab ta nimele Pikk. Rüütel Duncan Pikk. Pikk on ta tõesti ning jõudu ja osavust tal jagub.

Dunki teed ristuvad mitmete valitsejasoost printsidega. Ühed suhtuvad temasse sõbralikult, teised üritavad hävitada. Täites rüütli kohust ja kaitstes nukunäitlejat Tansellet prints Aeron Helelõõma viha eest, tõmbab ta omale kaela häda. Teda ähvardab käest ja jalast ilmajäämine, mis asendatakse küll õigusemõistmisega seitsmekesi. Oma sadakond aastat pole sellist võitlust peetud.

Saarekoolmel tuleb verine lahing. Duncan mõistetakse õigeks. See võit maksab kolme rüütli elu. Üks neist on Baelor Targaryen, Lohekivi prints, Kuninga Käsi, Kuningriigi kaitsja ja Westerose Seitsme kuningriigi raudtrooni pärija. Kui sinu õigeks mõistmise eest on võitlusesse astunud ning langenud nii auväärne rüütel, siis on selge, et Saatusel on sinuga omad plaanid...

Ja nii siis rändavadki rüütel Duncan Pikk ja tema kannupoiss Muna, kelle isiku saladust ei tohi teised teada, mööda Westerose maid. Dunk on teenistuses ihukaitsjana ser Eutace'i juures. Sealt lahkudes lähevad nad Valgemüüri rüütliturniirile, mille auhinnaks on lubatud lohemuna, satuvad aga reeturite turniirile, kus kavatsetakse kuningaks teha Daemon Mustleegi poeg.

Dunki ja Targaryenide vahel on mingi eriline tõmme. Müstilised unenäod. Viiuldaja John ehk Daemon ehk Must Lohe soovib Dunki enda kõrvale. Kuid Dunk on lubanud prints Baelorile kuningriiki kaitsta ning tal lasub kohustus kaitsta Muna. Ränduritest peakangelaste elu ripub juuksekarva otsas.

Kes „Jää ja tule laulu“ lugu tunneb, sellele jagub huvitavat äratundmist. Daeneryse vanaisa Aegon on alles poisike ja vanaonu, Öise Vahtkonna saja-aastane meister Aemon, alustab oma õpinguid. Nad on Daeron Hea pojad.

See romaan näitab, et osa hullumainega Targaryenidest olid ausad ja õiglased, teine osa salakavalad ja võimuihaldajad. Kui võim läheb tumedama ja hullumeelse poole kätte, nagu hiljem prints Rhaegali võimule saades, kes lasi inimesi põletada, siis loomulikult tekib sellisele valitsejale vastasseis. Mis ei õigusta tema poja ja lapselaste tapmist.

Peale prints Baelor Piigimurdja surma saab Kuninga Käeks loheverd Verikaaren, keda kardetakse ja peetakse nõiaks. Tundub, et tal on võime lugeda inimeste mõtteid. Tema on see kolme silmaga vares, keda Bran hiljem oma rännakul kohtab.

„Seitsme kuningriigi rüütel“ sobib hästi ka sissejuhatuseks uustulnukatele, kes alles hakkavad George R. R. Martini imetabast Westerose maailma avastama. Romaan läheb lugedes ludinal, tekst on lihtsamini jälgitav kui „Jää ja tule laulu“ raamatuis. Seetõttu sobivad sihtgrupiks ka veidi nooremad lugejad. Seda enam, et kõnepruuk üsna tavapärane – kõrtsis rändrüütlite suust roppusi ikka poetub, ent seksist eriti ei räägita. Mainitakse vaid ühte hoora, kes oli lahingute vahepeal tõstnud meeste võitlusvõimet.

Sellega eellugu muidugi ei jää. Autor lubab, et jätkuraamatuis ootavad rändrüütlit ja tema kannupoissi ees uued reisid ja seiklused Dorne'ist kuni Müürini. Nad rändavad Seitse kuningriiki risti ja põiki läbi, kohtudes teel huvitavate isandate, emandate, rüütlite, neidude ja võluritega. Kas Dunk kohtub talle hinge pugenud nukutüdruk Tansellega, kes maalis talle vapi: päikeseloojangu värvi põhjal suur pruuni tüve ja roheliste okstega jalakas, üleval nurgas langev täht? Jään põnevusega ootama.