Kreekas asub palju saari, millest suur osa on tuntud populaarsete reisisihtkohtadena. Üks Ikaria nime kandev maalapp keset merd on viimastel aastatel üleilmse meedia tähelepanu alla sattunud. Nähtavasti on Ikaria elanikel ümbritsevate saarte asustajatega võrreldes kõrgem eluiga. Põhjuste üle on palju spekuleeritud. Nad magavad regulaarselt, elavad aktiivset seltsielu, naudivad lõõgastavat eluviisi ja neil on iga päev piisavalt füüsilist koormust. Veel enam tuuakse välja võimaliku põhjusena saarerahva toitumisharjumusi. Elanike toidusedel on suuresti mõjutatud Kreeka köögist, mis kuulub vahemerelise dieedi alla.
Vahemerelist dieeti on pikka aega uuritud, sest see erineb tunduvalt ülejäänud Euroopa riikidest. Teadlased on märganud, kuidas teistsugune argimenüü võib mõjutada inimeste tervisenäitajaid. Siiamaani on uurijatele üks huvipakkuvamaid teemasid olnud dieedi suhe südamehaigustega. Võttes arvesse Vahemere maades tarbitavat suhteliselt kõrget rasva kogust, siis võiks arvata, et sellevõrra kasvab haigestumine südamehaigustesse. Tegelikult on märgatud vastupidist toimet.
Üks peamiseid põhjuseid oodatust madalamaks südamehaiguste esinemise määraks on oliivide ja nendest pressitud õlide tarbimine. Nimelt moodustavad oliiviõli koostisest eriti suure osa südamesõbralikud monoküllastumata rasvhapped. Peale selle sisaldavad oliivid fenoole, mis võivad kaitsta veresooni kahjustuste eest ja vähendada vereklompide teket.
Tuntud kreeka köögikunsti ekspert Aglaia Kremezi on öelnud, et traditsioonilise kreeka köögi aluseks on värskete toiduainete valimine ja nende võimalikult vähene töötlemine. Loomulikult esineb kreeklaste toidulaual suuri regionaalseid erinevusi. Vaatamata sellele on võimalik nende köögikunstist välja tuua koostisosi, mis on paljude roogade aluseks.
Fetajuust
Kreekast on pärit mitmeid unikaalseid juuste nagu Kaseri, Metsovone ja Graviera. Kõige tuntumaks on kujunenud fetajuust, mis on asendamatu koostisosa Kreeka salatis. Fetajuustu valmistatakse traditsiooniliste meetodite järgi lamba- ja kitsepiimast.
Mesi
Kreeka mesi on tuntud Vahemere-äärsete taimede aroomide säilitamise ja kõrge kvaliteedi poolest. Populaarseimad meed pärinevad aladelt, kus kasvab palju tüümiani või mände.
Oliiviõli
Üle 75% protsendi maailmas toodetud oliiviõlist on pärit vaid kolmest riigist: Itaaliast, Hispaaniast ja ootuspäraselt Kreekast. Oliiviõlile on kehtestatud kõrged standardid, mistõttu tasub pakendilt otsida vastavaid märgiseid.
Safran
Juba iidsetes tsivilisatsioonides aroomi, värvi ja tervist turgutavate omaduste poolest hinnatud vürts. Safran sobib kollase värvi ja pehme maitse andmiseks küpsetistes ning riisi-, kala- ja lihatoitudes.
Sidrunid
Meeldivalt hapukate sidrunite mahla kasutatakse kõikvõimalike eri roogade valmistamisel. Populaarsest kastet latholemonot tehakse oliiviõli ja sidrunimahla segades. Avgolemono on munast ja sidrunist tehtud kaste, millega antakse suppidele ja hautistele siidise sidruniaroomi.
Kreeka jogurt
Kreeka jogurt meenutab esmapilgul türgipärast jogurtit, kuid vaatamata riikide lähedusele on need siiski erinevad. Kreekapärane jogurt on hapukama maitse ja valgurohkuse tõttu tahkema konsistentsiga. Seega sobib Kreeka jogurt suurepäraselt külmade kastmete ja salatite valmistamiseks ning teatud retseptides hapukoore asendamiseks.
Tervislikud ja maitsvad!
Tõeline Kreeka salat
- 3 tükeldatud tomatit
- 1 punane sibul, õhukeseks viilutatud
- ½ pikka kurki, tükeldatud
- 1 väike punane paprika kuubikuteks lõigatud
- 1 väike roheline paprika kuubikuteks lõigatud
- 200 g Kalamata oliive
- 125 g Kreekas toodetud feta juustu
- 3 spl punase veini äädikat
- 1 tl kuivatatud pune
- 2 petersellioksa, tükeldatud
- paar spl extra-virgin oliiviõli
- jämedat soola ja pipart
- pitaleiba
Sega suures kausis köögiviljad, oliivid ja petersell. Pane õli, äädikas ja pune väikesesse kaanega plastiktopsi. Raputa topsi tugevalt, et vedelikud seguneksid ühtlaseks salatikastmeks. Laota juust salatipõhjale ja vala salatikastmega üle. Maitsesta tunde järgi soola ja pipraga ning lase enne serveerimist paarkümmend minutit seista. Serveeri pannil või grillil krõbedaks küpsetatud pitaleivaga.
Kreeka smuuti
- 250 grammi Kreeka jogurtit
- ½ banaani
- 50 g külmutatud mustikaid
- 50 g külmutatud maasikaid
Lase külmutatud marjadel 5-10 minutit sulada, et purustamine läheks kergemalt. Kõigepealt lisa blenderisse jogurt koos banaaniga. Paarikümne sekundi pärast lisa marjad ja mikserda, kuni tulemuseks on ühtlase konsistentsiga smuuti.
Artikkel ilmus Tervis Plussi 2013. aasta detsembrikuu ajakirjas.
Kommentaarid (0)