nagu seda on Vytautase peatreener, ei tohiks töötada üldse inimestega. Vähe sellest, et ise on viimane närvipundar, see kõik peegeldub ka meeskonnast vastu. Väga palju vaidlesid mängijad samuti, zestikuleerisid ja õiendasid kohtunike kallal. See on häälestatus, millega mängule tullakse ja seni kuni neil endal kõik kolmesed kenasti kukkusid ja rebisid eest, polnud treener veel nii hull midagi, aga mida kaugemale mäng kulges ja mida võrdsemaks mäng läks, seda hullemaks läks ka too peatreener. Klubi võiks sellise juraka lahti lasta, no ei mõju see meeskonnale hästi kui treener võtab iga mäng tehnilisi ja mitte ainult tehnilisi, vaid ka mängijad saavad nii et maa on must. Puhaku vahepeal närve kui ei suuda ennast taltsutada. Ka poeg Edvinas Šeskus oli hoopis teine inimene kui eelmisel aastal Pärnus mänginud mees. See vahe oli ikka silmatorkavalt erinev, mitte mänguliselt, vaid emotsionaalse poole pealt.
KOMMENTAARID (3)