Sten-Erik Jantson TLÜ/Kalevist: 30+ vanuses ei saa hakata treenima nagu Euroliigas (3)

„Võistkond ei esinenud sel hooajal komplekteeritusele vastavalt. Nägime kõrvalt, et satsis on midagi lahti. Selliselt mängides polnud mõtet kummi kevadeni venitada ja tõdeda, et läks jälle p****e see hooaeg. Pigem teeme otsuse praegu ja kohe,“ alustas Jantson. „See oli valus ja ebameeldiv, sest tunnen Raidot 25 aastat, alustasime ühes treeningugrupis. Otsus ei tulnud mul hommikul ärgates ringutades, et aitab, saadame Raido minema. Konsulteerisin klubi ümber olevate teiste treenerite ja inimestega. Me ei visanud teda üle parda, tegime pakkumise asuda abitreeneriks, kui Gert Kullamäe võtab vastu peatreeneri koha.“

Eelmise hooaja keskel andis just Klandorf ohjad üle Roosile, kes sai kiita. Mõni kuu hiljem võtsid ise üle klubi ohjad. Kas juba kevadel polnud märke, et Roos ei pruugi sobida?

Kevadel oli hooaeg poole peal, mingi filosoofia juba rakendunud ja hooaja teine pool läks paremini. Arvan, et praegu on tegemist neile konkreetsetele meestele liiga keerulise mängutaktika seadmisega. Seda oli kõrvalt näha.

Kalle pole kuhugi kadunud, ta on klubi aupresident ja nii kauaks, kuni Gert Saksamaalt tagasi tuleb ja ütleb, mida ta otsustab, kedagi teist võtta oleks totter. Kõrvaltvaatajana tundsin ja nägin, et neile kuttidele on praegu vaja Jorri või Kalle sugust treenerit, kes silma särama paneks ja näole naeru tooks – kes teeks lihtsaid, mängulisi treeninguid.

Kui istud päev otsa tööl, lähed õhtul trenni, see algab video vaatamise ja taktikaliste asjadega ning korvpalli mängimiseni jõutakse võib-olla trenni lõpus, on seda liiga palju. Mängijad peavad saama argimured kõrvale jätta ja korvpalli mängida pluss natuke taktikat juurde. Enamik neist on vanuses, kus erilist taktikat enam ei vajata. Nad on aastaid mänginud ja treeninud ühtemoodi. Nüüd 30+ vanuses järsku avastada, et kurat, poisid, hakkame treenima nagu Euroliigas. Mitte midagi poiste kohta halvasti öeldes, aga kui neil oleks nii kõva IQ, et nad suudaks iga hooaeg mängida eri treeneri all, kes nõuab eri filosoofiat, eri taktikat nii rünnakul kui ka kaitses, siis nad arvatavasti mängikski Euroliigas.

Meeskonna eesmärk on medal. Ent samad mehed on saanud aasta vanemaks, teevad vastastega võrreldes kaks korda vähem trenni – miks peaks nad just nüüd medali võitma?

Ma ei arva, et meie kutid peaksid olema mingitmoodi halvemad seepärast, et nad harjutavad korra päevas. Leian, et komplekteeritus on pigem vastupidi. Ma ei räägi Cramost, kuid teiste võistkondade pink on suhteliselt lühike, põhiraskust kannab kuus-seitse meest, meie pink on aga piisavalt pikk. Kui suudame rotatsiooni hoida ja mängida üheksa-kümne mehega, ei jää me küll teistele alla.

Kullamäe arvas Tartust lahkudes, et ta mõnda aega ei tahaks peatreenerina töötada. Mis saab siis, kui ta ei võta kohta vastu? Kas ta on valmis mängima lihtsat korvpalli?

Siis mõtleme edasi. Suhtlesime juba suvel, sel hetkel polnud meil talle ka peatreeneri kohta pakkuda, sest olime Raidoga käed löönud. Aga ta oli heameelega valmis abitreenerina aitama. Nüüd tingis olukord talle pakkumise tegemise. Gert on meie esimene valik ja ootame tema naasmise ära. Tema filosoofia ühtib Kalle filosoofiaga, et mäng peab meil olevate meeste jaoks olema lihtsam. Kalle fenomen on lihtne: loogiline korvpall täpselt nendele meestele, poolprofessionaalidele, kes tal hetkel mängivad.

Kas see uus käekiri oli kohe esimeses mängus (teisipäeval alistati Balti liigas kindlalt Atõrau Barsõ) nähtav?

Nii kuttide kehakeel kui ka nägu näitasid kammitsatest vabanemist, mäng oli hooaja kuue esimese kohtumisega võrreldes hoopis teistsugune. Kalle oli kõige võistkonnas toimuvaga kursis. Raido ees müts maha – kuttidele on tehtud nii kõva füüsiline põhi alla, et sealt on lihtne jätkata.

Reedel peate koduliigas tähtsa mängu Tartu Ülikooliga. Kas pead hõbemedalit mitmele meeskonnale saadavaks?

Arvan, et pärast Cramot on hõbemedal järgmisele neljale meeskonnale jõukohane. Proovime minna ja Tartu ära karistada. Tartul pole pikka pinki ega hooaja algus roosiline.  Püüame nende mured pöörata enda kasuks.

Kas otsus värvata Bamba Fall oli Raido Roosi oma või tuli ülaltpoolt?

Ükski meeskonnas olev mängija pole sinna sattunud Roosi dobro’ta. Kõik meie rahaliste võimete piiresse jäävad mehed, keda ta on võistkonda tahtnud, ta ka sai. Nii ka Bambaga. Et treener ütleb kolm mängu, et kurat, Bamba on 2.17 pikk ja tema ei oska teda kasutada… Mis ma nüüd oskan öelda. Tuli vana kala Kalle, kes näitas, et saab küll kasutada.

Mingite mängijate puhul ei saa sa kasutada sama skaalat nagu ülejäänute puhul. Sa pead keskenduma tema tugevatele-nõrkadele külgedele. Kui tal neid poleks, poleks see mees mänginud VEFis ja kasvõi Cramos. Ta on vaieldamatult Eesti liiga paremaid tsentreid. Lihtsalt tuleb tema tugevad küljed ära kasutada ja võin julgelt öelda, et esimeses kuues mängus ei kasutatud.

Ambitsioonikas klubijuht tahab Kalevi hiilguse taastada

Miks asus Sten-Erik Jantson kevadel Tallinna Kalev/TLÜ etteotsa, milline on tema ambitsioon? „Ambitsioon on suur, kuid sellest on veel natuke vara rääkida. Arvan, et hooaja teises pooles tuleme välja suurema plaaniga – sellisega, milline oli Tallinna Kalev aastakümneid tagasi,“ kõlab vastuseks põnev vihje.

Samas kurdab klubijuht, et kodune mängijateturg ei kannata väga kriitikat ning kui tema põlvkond (Jantson on 33aastane) mängimise lõpetab, järgneb tükk tühja maad. „Tänapäeva ühiskond… Vaevalt meie teiega istusime kuskil teleka taga ja toksisime nutitelefonis mingit muud jura. Me veetsime enamiku päevast ja õhtust õues mingit tegevust tehes, mida tänapäeva noorte kohta kindlasti öelda ei saa. Kahjuks on hetkel maailma kõige populaarsem spordiala e-sport, mis pürgib nüüd olümpiale. Näete, milliste asjadega peame võitlema.“