ÕHTULEHT JA UNIBET OKEAANIAS | „Te olete Euroopa meeskond? Siis me saame kindlasti pähe!“ ehk Kuidas fidžilased üritavad nuputada, mis on Eesti (13)
Fidži. Hoomamatult kauge 900 000 elanikuga riigike Vaikses ookeanis, Eestist umbes 15 000 kilomeetri kaugusel. Kunagi kandnud ka hüüdnime Inimsööjate saared. Olid ajad. Praegu rõhuvad fidžilased turismile. Puutumatu loodus. Paradiisirannad. Ja nii edasi.
Kohaliku vutiliidu ametnik ning Vanuatu-Eesti mängus piirikohtunikuna õigust mõistev (!) Avinesh – india päritolu persoone on Fidžil lademetes, olid ju mõlemad kunagi Briti kolooniad – saadab minu ja kolleegi Kasper Elissaare autosõitu marsruudil Nadi-Suva (imeline kombinatsioon!). Arvestades, kui tilluke on 330 saarest koosnev riik maailma mastaapides, on lausa hämmastav, et maa suurim rahvusvaheline lennujaam asub pealinnast 190 kilomeetri kaugusel. Aga ongi aega Avineshiga lähemalt tutvuda.
Ta hüüdnimi on Rocky. Ta on uudishimulik. Ta tahab teada, kust me ikkagi pärit oleme. „Mis keelt te räägite? Kui suur on maanteedel kiiruselimiit? Kas teil mangod kasvavad? „Palju maksab iPhone?“ „Milline matmisviis on Eestis kõige populaarsem?“
Viimasele küsimusele eelnes soov teada, mis on meie võimsaim religioon. Vastame ja vastame ja pärime isegi! „Ragbi on teil vist kõige populaarsem spordiala?“ „Kas te kartulit ka sööte?“ „Miks lennujaam Suvast nii kaugel on?“
Tõeline kultuuride sõbrunemine.
Nädalane reis?
Samal ajal ääristavad teed kordamööda pigem väeti väljanägemisega elamud ning uhked hotellid, kust saab põhimõtteliselt otse Vaiksesse ookeanisse kõndida. Tee ääres saab hea maitsta lasta mangol, kookosel ja muul sellisel nodil, mida Eesti pinnas ei sünnita. Aeg-ajalt soovivad autodele ette astuda hobused.
Möödume oivaliste nimedega asulatest nagu Sigatoka või Volivoli. Kas keegi on juba uurinud eesti ja fidži keele sarnast kõla?
Suva on reedel kell 12 paksult täis. Ummikud. Jalakäijate massid. Nagu oleks miljonilinna sattunud. Linnas on 90 000 elanikku.
Hostelisse jõudes tervitab mind Salote. „Eesti,“ teeb ta silmad suureks, kui kuuleb, kust pärit olen. „Euroopa“ on igatahes mõistetavam vastus. Vähemalt osaliselt.
„Sealt reisib siia vist nädal aega?“ küsib kohalik naine. Valmistan talle pettumuse ja ütlen, et päevaga saab enamvähem hakkama.
Internetti ei ole!
Vahepeal tundub, et päev on ka see ajaühik, mis kulub ühe pooleminutilise video veebi laadimiseks. Mul on neid vaja Eesti poole saata mitmeid, kuid Fidži tehnoloogiline võimekus mind ei rõõmusta. Remargi korras, terve päev on jukerdanud ka telefoniühendus. Õigemini – seda ei olegi. Vähemalt mitte välismaailmaga. Kohalikele numbritele saab helistada, aga see ei lohuta.
Otsustan sammud Suva kesklinna sättida. Sihtmärk ainult üks – leida töö tegemiseks piisavalt kärme internet. Alustan raamatukogu internetipunktist. Ei, uks on suletud ning aknad räämas. Kohvikutel on sildid just kui pakuks nad turbokiirust, kuid ma tean, et see on vale – sama kleeps kaunistab ka minu hostelit. Tänaval kõndides silman kohta, kus lihtsalt peab kiire internet olema. 1869. aastal asutatud Fidži vanim ajaleht Fiji Times!
Astun uksest sisse ning kurdan valvetädile muret. Kaks kõnet ja umbes viis minutit hiljem olen peatoimetaja kabinetis.
„Tere, mina olen Siim, olen Eestist, tulin jalgpalli vaatama, mul on liiga aeglane internet,“ ja muu bla bla bla.
Boss Fred vaatab mulle sügavalt otsa ja noogutab. Ta saab aru. Aga samas ta ei tea, kas riigi ühe suurimal ajalehel on võimekust videosid internetti laadida… Järgneb kõne IT-osakonda, kust tuleb üsna konkreetne ei. Kui ma hakkan oma trikke tegema ehk umbes 500 megabaiti veebi laadima, siis ei saa teised oma tööd teha. Teen veel interneti katki.
Supersõbralik Fred kutsub kokku konsiiliumi, kuhu kuuluvad veel kaks töötajat. Koos arutatakse, kas saarel üldse on nii kärmet internetti, mis võimaldaks videosid üles laadida.
Lõpuks viiakse mind umbes saja meetri kaugusel asuvasse internetikohvikusse. Olevat üks linna kiiremaid. Pimedas urkas mängivad valdavalt 20ndates mehed arvutimänge. Sealne internet on küll jube aeglane, kuid vähemalt ei katke.
Mulle veebi müünud Savnesh sõnab, et pühapäeval on Fidži-Eesti mängule oodata täismaja ehk umbes 20 000 inimest. Eestist ei tea ta midagi.
„Te olete Euroopa meeskond? Siis me saame kindlasti pähe!.“ on FIFA edetabeli järgi maailma 175. jalgpalliriigi kodanik veendunud, Eesti on 80. positsioonil. „Te olete ju kindlasti suur jalgpallimaa?“
Ma kehitan õlgu ning jään mõttesse. Tore, et eestlased on fidžilaste jaoks sama eksootilised kui fidžilased eestlastele.
Eestlased Melaneesias
Fidži-Eesti. 19. novembril kell 15.00 kohaliku aja järgi. Eesti aja järgi 19. novembril kell 4.
Vanuatu-Eesti. 23. novembril kell 14.00. Eesti aja järgi 23. novembril kell 5.
Uus-Kaledoonia-Eesti. 26. novembril kell 17.00. Eesti aja järgi 26. novembril kell 8.
Fidži ning Uus-Kaledoonia kohtumistest vahendab otsepilti ERRi spordiportaal. Vanuatu ülekande nimel töö käib.
Eesti koondise koosseis
Väravavahid: Marko Meerits, Andreas Vaikla, Matvei Igonen*,
Kaitsjad: Joonas Tamm, Karl Mööl, Hindrek Ojamaa, Madis Vihmann, Trevor Elhi, Sören Kaldma*, Marek Kaljumäe*, Michael Lilander*, Joseph Saliste*, Deniss Tjapkin*,
Poolkaitsjad ja ründajad: Henri Anier, Sergei Mošnikov, Rauno Sappinen, Frank Liivak, Brent Lepistu, Albert Prosa, Martin Miller, Mihkel Ainsalu*, Mark Oliver Roosnupp*
*Tärniga palluritel on koondisedebüüt tegemata.
Kommentaarid