VeganburgerFoto: Robin Roots
Toiduuudised
24. november 2017, 18:22

Mis juhtuks, kui kõik hakkaks veganiks? (49)

USA Teaduste Akadeemia avaldas sel nädalal mahuka uuringu riigi põllumajanduse tulevikust ning sellest, kuidas leevendada kliimamuutusi nii, et see inimeste tervist ei kahjustaks. Mis uuringust selgub: kui kogu rahvastik täistaimetoitlasteks hakkaks, oleks sel rahvatervisele ääretult halb mõju. Teadlaste sõnul tuleb aga indiviidil ja tervel rahval vahet teha.

Põhimõtteliselt tähendaks otselülitus täielikku veganlusse, kus loomsed toiduained rahvastiku söögilaualt kaoksid, järgmist.

1. Suur osa loomasöödaks kasvatatud vilju (nagu mais ja soja, mida USAs kasvatatakse suurtes kogustes just loomadele) oleksid nüüd inimestele toiduks.

2. See tähendaks, et teatud toiduainetest oleks meeletu üleküllus ja neid oleks rohkemgi kui rahvastik vajab.

3. Samas tekiks puudus paljudest toitainetest nagu kaltsium, A-, B12- ja D-vitamiin ning mitmed rasvhapped.

„Lihtsalt öeldes, paraku ei täida ainult taimepõhine toitumine kõiki meie toitainevajadusi,“ kommenteerib Mary Beth Hall, üks uuringu autoritest. „Aga see ei tähenda, et teadlased ignoreeriksid terviseekspertide üleskutseid, et peaksime sööma rohkem puu- ja köögivilju. Uuringus on see välja toodud ning välja on toodud ka fakt, et taimepõhistel dieetidel võivad siiski olla tervisele positiivsed mõjud ning see on ka pikaajalises mõttes jätkusuutlik.“

Ta selgitab, et üksikisikul võib küll väga hoolikalt menüüd koostades olla võimalik vajalikud toiduained kätte saada ka taimetoidust. Kuid terve riigi rahvastiku toitumist selliselt toetada nagu mõni indiviid üksi seda enda puhul suudaks, on praktiliselt võimatu. Arvestades seda, kui raske on paljudel inimestel nii majanduslikel kui isiklikel-põhimõttelistel põhjustel praegugi tervislikult toituda, ei maksa teadlaste sõnul naiivselt uskuda, et kui inimestelt liha, piim, mesi ja muu ära võtta, tahaksid ja oskaksid nad (isegi, kui riik seda õpetaks ja propageeriks) automaatselt tervislikke valikuid teha.

Teadlased usuvad, et üks lahendus võib lähitulevikus peituda nn laboriliha teaduses. Loomsetest rakkudest kasvatatakse liha, mis on maitse- ja terviseomaduste poolest täpselt samasugune, mis praegu saadakse elusa looma tapmisel. Ükski loom selles protsessis ei hukkuks. Praegu on selline liha veel meeletult kallis, kuid hea märk on see, et aja jooksul on laboriliha hind hüppeliselt kordades langenud. Võib-olla saavad loomasõbrad, kellele liha maitseb, kuid kelle jaoks surnud looma söömine on põhimõtteliselt vastuvõetamatu, seda veel oma eluajal tarbida?