ÕHTULEHT JA UNIBET OKEAANIAS | 7 VÕTIT | Esmakordselt ajaloos nelja järjestikuse võidu lävel olnud Eesti leppis Uus-Kaledooniaga viiki (4)

1. Mis otsustas mängu saatuse?

Väsimus. Tänane mäng oli kummaline. Oli arvata, et Uus-Kaledoonia on kolmest Okeaania vastasest kõige raskem, kuid võitu oodati seegipoolest. Lõime ju tegelikult kolm väravat, kuid kaks neist (Rauno Sappinen avapoolajal, Joonas Tamm teisel) olid suluseisus. Suluseisus paistis olevat ka Uus-Kaledoonia 64. minuti viigivärav. Eesti koondise viis 53. minutil Sergei Mošnikovi väga heast söödust juhtima Henri Anier.

Igatahes ei tulnud täna meestel suurt midagi välja ning euroopalikum Uus-Kaledoonia ootas rahulikult oma võimaluse ära. Eesti koondis valdas küll palli, kuid midagi ohtlikku suudeti korda saata harva. Eksiti lihtsate söötude ning palli omaks võtmisttega. Arvestades, et seljataga on väga pikk klubihooaeg ning pikk Okeaania reis, siis täna ei olnud lihtsalt piisavalt jaksu, et oma mängu näidata.

2. Mis hinde saab koondis Okeaania turnee eest?

Neli miinus! Okei, kaks võitu (Fidži 2:0, Vanuatu 1:0) ja üks viik (Uus-Kaledoonia 1:1) pole just kõige hullem saldo, aga viieks ega ka tavaliseks neljaks sellest ei piisa. Mis sest et kaasas oli 8 debütanti ja tegemist on B-koondisega ning hooaeg on lõppenud. Fidži, Vanuatu ja Uus-Kaledoonia vastu oodati alates turnee välja kuulutamisest kolme kindlat võitu ning vähesemaga leppimine on pettumus. Eraldi tõrvatilgaks meepotis on tõik, et tänase viigimängu tõttu jäi Eesti koondisel tegemata ajalugu ehk võitmata neljas mäng järjest. Sellise saavutusega pole meie rahvusesindus kunagi hakkama saanud ning täna ei kasutatud ideaalset võimalust ära.

3. Kuidas jääda rahule Okeaania turnee debütantidega?

Hästi! Teatavasti sõitis kaugetesse riikidesse kaasa koguni 8 pallurit (Matvei Igonen, Sören Kaldma, Marek Kaljumäe, Michael Lilander, Joseph Saliste, Deniss Tjapkin, Mihkel Ainsalu, Mark Oliver Roosnupp), kel enne koondisemängu kirjas ei olnud. Nüüd on. Lihtsalt öeldes – keegi lati alt jäbi ei jooksnud. Keerulistes tingimustes (palju reisimist, ajavahe, harjumatu kliima) oli hea neid proovile panna ning vaadata, kel on piisavalt vaimujõudu, et ebarutiinsete muutuvate olukordadega toime tulla. Kõige säravamalt tõusis esile Matvei Igonen, kes oli selgelt Eesti-Vanuatu mängu parim ning lahendas kõik olukorrad meile soodsalt. Igatahes on sirgumas nii mõnigi A-koondisele vajalik pallur.

4. Kes oli kohtumise parim mängija?

Emile Ounei. Pole midagi muud öelda. Poolajal vahetusest sisenenud Ounei lõi 1:1 viigivärava ning pakkus sellega täna publikule kõige suurema emotsiooni. Rahvas hullus! Ikkagi viik Euroopa tiimiga. Suur asi. Eestlastel ei tulnud täna suurt midagi välja ning meie poolt on üht raske mainida. Rohkem torkasid kahe peale värava sepitsenud Henri Anier ning Sergei Mošnikov.

5. Mida peavad meeskonnad edasist silmas pidades parandama?

Täna lõi taas välja vana hea klassikaline Eesti jalgpalli murekoht – võimaluste tekitamine. Uus-Kaledoonial oli täna rohkem pealelööke, meie aga ei suutnud ohtlike olukordi luua.  

Uus-Kaledoonia näitas võrreldes eelmiste vastaste Fidži ja Vanuatuga võrreldes küpsemat jalgpalli, kaitses oldi tugevamad ning ründes näidati loogilisemaid käike. Kui siia lisada näpuotsa täis rohkem seda Okeaania hurraad, mida Eesti koondis siin harjunud nägema on, võiksid vastased veelgi ohtlikumad olla ning täita oma suure unistuse ja tulla 2020. aastal Okeaania meistriks.

6. Mida ütlesid asjaosalised?

Koondise peatreener Martin Reim: „Väsimust oli palju näha just otsuste vastuvõtmises, see sõltub väga palju värskusest. Kolm nädalat (Eesti pallis enne Okeaaniat ka Soome ja Maltaga – toim.) koos olla on ikkagi liiga pikk aeg. Sa väsid ju ära neist. Klubijalgpall on natuke teine, saad koju ja olla perega, aga siin nagu eladki kellegi teisega koos. Täna oli meil kõige rohkem võimalust oma mängu mängida. Palli oli, ruumi oli. Aga see kvaliteet ette poole ei olnud see. Nii söödu- kui ka palli vastuvõtmise kvaliteeti. Seda teravust ei olnud."

Poolkaitsja Sergei Mošnikov: „Tahame iga mängu võita, aga no juhtus nii. Ma arvan, et kõik on väsinud, hooaja lõpp on. Mul oli tunne, et jalad on väsinud. Üritasin ja tegin, mis sain. Praegu mõtlen, et viimane mäng oli ja nüüd on vaja puhata.“

7. Mis saab edasi?

Eesti vutikoondise mängud on selleks aastaks mängitud. Uuel aastal ootavad ees UEFA Rahvuste liiga kohtumised, kuid seda alles sügisel. Enne seda pallitakse kindlasti nii mõnigi maavõistlus.