Raske, aga mitte võimatu: kuidas saab kiiruisutaja Marten Liiv olümpiale?

Tuleb välja, et 2018.aasta Pyeongchangi taliolümpiale pääsemiseks tuleb kiiruisutajatel täita olümpianorm ning lisaks sellele koguda MK-etappidelt võimalikult palju punkte või mahtuda aegade põhjal kõige kiiremate sportlaste sekka.

17. novembril Calgarys CanAm International nimelisel võistlusel 1000 meetri distantsil olümpianormi (1.10,50) alistanud ja Eesti rekordit uuendanud Marten Liivi sõnul on tal kõige suuremad võimalused olümpiale pääsemiseks just sellel distantsil. Nüüd kui norm on täidetud (uus rekord 1.09,32), tuleb keskenduda järgnevatele MK-etappidele.

Pyeongchangi oodatakse 1000 meetri starti 36 meessportlast, kellest 20 tagavad pääsu olümpiale MK-etappide punktide arvestuse järgi ja 16 sportlast aegadega.

Probleem on aga selles, et arvesse minevaid MK-etappe on ainult neli. Esimesed kaks on juba toimunud (10.-12. novembril Hollandis ja 17.-19. novembril Norras) ning seal ei õnnestunud Liivil ennast punktikohale sõita.

Aga kaks on veel ees. Kolmas etapp toimub 1.-3. detsembril Kanadas, Calgarys ja neljas etapp 10.-12. detsembril USA-s, Salt Lake Citys. Seega on Liivil kaks võimalust, et näidata niivõrd kiireid aegu, mis tagaksid olümpiapääsme. Et kahe viimase etapiga on punktitabelis kõrgele kohale pääsemine keeruline, siis peamine eesmärk kahel järgneval etapil on sõita nii kiire aeg, et tagada koht 16 sportlase seas, kes pääsevad Pyeongchangi aegade võrdluses.  

Et igast riigist võib ühel alal osaleda maksimaalselt kolm sportlast, siis pärast kahte toimunud etappi on Liiv 1000 meetris täpselt 36. kohal ehk aegade võrdluses 16. positsioonil. Lõpliku ülevaate olümpiale sõitvatest sportlastest saab alles peale Salt Lake City MK-etappi.