Inglise keeles on kirjeldatud nähtuste kohta tabav termin: brainfog (tõlkes udus aju). Meditsiiniliselt seda ei diagnoosita, kuid sümptomid on äratuntavad igaühele, kes niisuguste hädadega kimpus on olnud: vaimne väsimus, tülpimus ja keskendumisraskused, hägune mõtlemine. Need, kes juba aastast aastasse “udus ajuga” kimpus olnud, ei tule sageli selle pealegi, et see pole inimese normaalne seisund.
Mis seda põhjustab?
Aju funktsioone ja udus aju sündroomi uurinud dr Pat Alban toob välja peamised põhjused. Lühiajalise seisundi taga on ebapiisav uni, madal veresuhkrutase, hooajalised ja toiduallergiad, janu ning elektrolüütide taseme kõikumine pärast rasket treeningut. Udutunne võib kaasneda ka teatud ravimitega, mille pikaajaline tarvitamine viib mäluhäireteni.
Kui üks või mitu mainitud põhjustajaist – samuti stress, vale toiduvalik ja vähene liikumine – pikaks ajaks painama jääb, võib see seisund muutuda krooniliseks.
Kelle ajud udutavad?
Udus aju sündroom vaevab nii lapsi kui ka täiskasvanuid, nii mehi kui ka naisi. Rochesteri ja Illinoisi ülikooli hiljutistest uuringutest selgus, et aju-udu kogevad eriti sageli 40–60aastased naised. Nende puhul on häda kaaspõhjustajaks sageli hormoonitaseme kõikumine ning kilpnäärmeprobleemid, nii ala- kui ka ületalitlus. Lisaks täheldati, et hajevil inimestele on sageli omane pikka aega kestev stress ja madal enesehinnang, nende pere- ja töösuhted on õnnetud. Põhjusi, miks aju udutab, võib olla mitmeid, aga oma igapäevaseid harjumusi muutes saad hoolitseda selle eest, et sul oleks värskem vaim ja teravam meel.
Ei maga piisavalt
Pikaajaline magamatus on põhjus number üks, miks keskendumisvõime ja mälu halvenevad ning tekitavad tunde, nagu oleks su pea pidevalt paksu pilvekihi sees. Võib peaaegu kindlalt väita, et sellise probleemiga maadlev inimene ei maga piisavalt.
Kuid aju tahab magada!
Magades käivitub ajus puhastusrežiim, mil ajuvedelik uhub aju “prahist” puhtaks ning viib mälu- ja mõtlemisorganisse toitaineid. Samuti uuenevad une ajal ajurakud.
Pane tähele, mis on viimased asjad, millele sa enne uinumist mõtled või mida teed, sest need mõjutavad su une kvaliteeti. Lülita arvuti juba paar tundi enne magamaminekut välja, see on lihtne nipp parema une tagamiseks.
Uuri allergeene
Toidus on terve hulk allergeene, mis udust olekut põhjustavad, ütleb toitumise ja aju tervise vahelisi seoseid pikka aega uurinud Lawrence Wilson. Tavalisimad neist on soja, piimatooted ja gluteenirikkad toidud. Võib-olla pole sa osanud neile tähelepanu pöörata, sest toiduallergia ei pruugi väljenduda silmaga nähtavates reaktsioonides.
Loobu paariks nädalaks soja, laktoosi ja gluteeni sisaldavatest toiduainetest ning jälgi, kas udutunne annab järele. Jäta ära üks toiduaine korraga, siis jõuad probleemi allikale paremini jälile.
Anna ajule rasva
Kas teadsid, et meie aju koosneb 60% ulatuses rasvast? On igati loogiline, et organismile tuleb rasvu pakkuda, et hoida aju värskena ja tervist tugevana. Dr Pat Alban väidab, et kui menüüs rasva osakaalu kasvatada, toob see kaasa mõttetegevuse kirgastumise. Kuid loomulikult ei tohiks unustada ka süsivesikuid ja valke – aga ikka mõistlikes kogustes.
Söö piisavalt ja mitmekülgselt. Kui toidukordade vahe jääb liiga pikaks või kui üritad lõuna- või õhtueine üldse ära jätta, tunned kindlasti, kuidas mõte hägustub, keskendumisvõime nõrgeneb ning sa ärritud kergemini.
Säilitusained, magustajad, värvi- ja lõhnaained ning muud lisandid aitavad hoida toote maitse- ja värviomadusi, kuid kehale ja ajule pole neil mitte midagi pakkuda. Kunstlikud magustajad on neurotoksiinid ehk närvimürgid, mille tarbimine võib tekitada kirjeldatud aju-udu. Neid seostatakse ka peavalude, iivelduse, masenduse ja depressiooniga.
Ikka see stress
Kellel siis poleks tänapäeval stressi! Sellest, kuidas liigne stressamine elukvaliteeti kahjustab, on palju räägitud. Pidevalt stressi all kannatavate inimeste ajufunktsioonid halvenevad, mis väljendub näiteks mälu, mõtlemis-, arutlemis- ja planeerimisvõime nõrgenemises.
Kõik see kokku võib viia dementsuse tekkeni, samuti soodustab pidev stress Alzheimeri tõppe haigestumise tõenäosust. Seepärast tuleks kestvasse udus aju seisundisse suhtuda ülima tõsidusega ning pingutada selle nimel, et stress kontrolli alla saada.
Liiguta ennast
Trennitegemisest on palju kasu, sest liikumine vallandab endorfiine ning füüsilise koormuse korral jõuab ajju rohkem glükoosi ja hapnikku. See omakorda tähendab, et mõte kirgastub.
Mõtlemise turgutamiseks ei pea tingimata intensiivselt treenima. Igasugune füüsiline liikumine aitab. USA Illinoisi ülikooli uurijad selgitasid välja, et kahetunnine jalutuskäik suurendab õppimise ja mälu eest vastutava ajuosa mahtu kahe protsendi võrra.
Ajurakud uuenevad magades, aga ka treenimise ajal. Treening aitab stressi vältida või vähemasti maandada. Stressiseisundis valitseb keha üle stressihormoon kortisool, mis ei lase ajurakkudel uueneda; kui aga trennitegemine pingeid leevendab, saavad uued ajurakud taas sündida.
Udune aju ei ole normaalne nähtus – ära lepi sellega! Puhka, söö päris toitu, tee trenni ja vähenda stressi. Kuid ole kõiges mõõdukas, et mitte perfektsionismiga endale teistpidi stressi tekitada.
Kas sinu aju udutab?
10 tunnust, mis peaksid tähelepanelikuks tegema!
- Sul on raskusi keskendumisega.
- Kohustused, kokkulepped ja lubadused ununevad.
- Oled pidevalt unine.
- Sul on tunne, nagu oleksid kergelt joobnud, kuigi sa pole alkoholi joonud.
- Otsuste tegemine on keeruline ning võtab palju energiat.
- Sa ei mäleta lihtsaid asju, näiteks kuidas sa ühest kohast teise sõitsid või millest äsja loetud tekstis juttu oli.
- Oled pidevalt masenduses. Sul on tunne, et sul pole midagi head oodata.
- Tunned, et su töö- või isiklikud suhted on õnnetud, kuid sa ei suuda või ei taha nende parandamiseks midagi ette võtta.
- Uute asjade õppimine on raske.
- Jääd jänni mõtete väljendamise ja õigete sõnade leidmisega.
Artikkel ilmus Tervis Plussi 2016. aasta veebruarikuu ajakirjas.
Kommentaarid