Võimlemistund Libatse algkoolis 1988. aastal. Pilt on illustratiivne.Foto: Endel Tarkpea/ETA/Õhtulehe arhiiv
Jarmo Jagomägi 1. detsember 2017 00:05
Viimastel päevadel on kirgi kütnud haridusministeeriumi otsus, millega kaotatakse suure tõenäosusega järgmisest õppeaastast kehalise kasvatuse tundides hindamisnormid. Lihtsalt öeldes hinnatakse iga õpilase individuaalset arengut. 

Viimastel päevadel on kirgi kütnud haridusministeeriumi otsus, millega kaotatakse suure tõenäosusega järgmisest õppeaastast kehalise kasvatuse tundides hindamisnormid. Lihtsalt öeldes hinnatakse iga õpilase individuaalset arengut. 

Antud teemal on arutatud juba pikalt. Esimesed otsused revolutsioonilise uuenduse jaoks tehti 2010. aastal Eesti Spordi Kongressil. Seal käis üks töögrupp välja, et kehalist kasvatust peaks uuendama ja moderniseerima, nii et sellest saaks liikumisõpetus. Toona pandigi töö tasapisi käima. 

Umbest samas ajast koostati ka dokument Eesti sport 20-30, kus on fikseeritud põhisuunad 2030. aastani. Seal on neli alapunkti, millest üks kätkeb liikumisharrastust ja selle tähtsust. See ongi raamistik, millest tänasel päeval lähtutakse. 

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99