Spordivaria

Kehalises kasvatuses võivad viiepallisüsteemis hinded kaduda

45aastase kogemusega kehalise kasvatuse õpetaja: uus õppekava on jama! (75)

LISA KOMMENTAAR

pole 3. detsember 2017 01:03
kindlalt asi, millega kekutada. 45 aastat tagasi olid nii lapsed kui elu teistsugused. Võisid ka sporti teha ja neid oli võimalik kehaliste normidega piinata. Praegu ei tule see kõne allagi. Lastel on söömishäired, psühhiaatrilised probleemid, unevõlg, astma ja nõrk füüsis. Niiet igasugu vanad tegijad viigu ennast kurssi tänapäeva lapse ja tema probleemidega ja seejärel saagu aru, et maailm ja inimesed on juba 35 aastat tagasi muutunud. Ja jätkab muutumist peadpööritavas tempos.
Juhan. 1. detsember 2017 23:07
Milleks üldse lapsi kooli panna las istuvad kodus emme tiiva all ja milleks neid tööle sundida küll emme hoolitseb nende eest.
Kehalise õpetaja 1. detsember 2017 18:58
Olen 14 aastat koolis kehalise kasvatuse tunde andnud ja terve selle aja jooksul olen ma õpilasi hinnanud individuaalse arengu järgi. Kõik õpilase tulemused olen üles märkinud ja uue soorituse tulemust võrrelnud eelmisega. Tunnis hindan õpilase aktiivsust tunnis osalemisel. Ma ei saa aru millisest suurest muutusest me räägime. Võib olla tõesti leidub veel õpetajaid, kes hindavad mingite vanade normatiivide järgi. Minu jaoks aga ei muutu miski.
1. detsember 2017 15:54
Purjus või? 1. detsember 2017 15:00
Ei saa aru,kas see modereerija on purjus või?Kirjutasin ka ENSV kehalise tundidest ja kadus ära. Tõesti ei saa aru,mis ei sobinud.
ehh 1. detsember 2017 14:46
lõpetage ometi see laste piinamine laps läheb hommikul kooli, ranits seljas, kehalise riided õlakotis, muusikariist teises käes.
Kõik, kes käivad kaks korda nädalas trennis, tuleb kehalise tundidest vabastada. Las teevad sel ajal oma koduseid ülesandeid, valmistuvad järgmiseks tunniks, loevad raamatukogu, jne.
Ja need, kes trennides ei käi - nende jaoks jääb õpetajal tunnis rohkem aega, et panna nad tegelema sellega, milleks nad on võimelised ja huvitatud.Kui tunnist osa võtavad, saavad oma arvestuse kirja ja küllap avastavad enda jaoks liikumise - mis peaks olema eesmärk.
Möh 1. detsember 2017 15:09
to enn 1. detsember 2017 17:00
Muide, meil oli gümnaasiumiastmes nii, et kui käisid 4 või rohkem korda nädalas trennis, siis kehalise kasvatuse tundides osalema ei pidanud. 2 trenni nädalas aga on ikka häbematult vähe.
to ehh 2. detsember 2017 10:00
miks sa siis topid oma last igalepoole-küll trenni ,küll muusikakooli? kas sellepärast et naabri või tuttava laps seal käib?mul on siiralt kahju nendest lastest keda vanemad enese ego upitamiseks ja oma täitumata unistuste teostamiseks kõikvõimalikesse ringitesse sokutavad.paar päeva tagasi sattusin seltskonda kus just arutati et antakse lapsele kodus nii palju õppida,et ei jõua sest viimane trenn lõpeb kell 21.00.no halloo.äkki vaataks enne kooli süüdistamist lapse päevakava läbi ja viskaks mõned lapsele mittevajalikud trennid ja ringid välja.
3. detsember 2017 00:32
2 korda nädalas trenni ei ole piisavalt, ja mõnes trennis samuti koormus ei ole piisav
jeh 3. detsember 2017 08:03
see oleks hea lahendus kasvõi juba sellepärast, et kehalise tund teiste tundide vahel ei lase pühenduda kehalise tunni tegevusele. Riietumine, pesemine, kiirustamine. Trenn on midagi muud - lähed selleks kohale ja saad vajaliku koormuse kui sind ei ole trenni sunnitud. Loomulikult ei ole trennid kõigi jaoks ja nendele saavad siis kehalise tunnid anda just selle, milleks nad on võimelised. Ja seda suudaksid kehalise õpetajad pakkuda küll.
Mnjah 1. detsember 2017 14:27
Eks see ole nii ja naa.
Oli ka seda, et hinde saamiseks pandi jooksma laps, kes ei julgenud öelda, et silmaarst keelas tal jooksmise ära. Õpetajale oli klassijuhataja öelnud, aga too unustas ära.
Õnneks sai klassijuhataja jaole.
Oli juhtum, kus painutusharjutustega nägi poiss vaeva, sai seljavalu ja siis tuvastati, et ta ei tohigi niisuguseid harjutusi teha.
emake maa 1. detsember 2017 12:43
Mina olen normide kaotamise poolt. Mängigu tunnis või pallikulli- peasi, et liiguvad. Kes norme tahab täita läheb meelisspordiala trenni.
jep 1. detsember 2017 13:45
Oleneb täiesti õpetajast. Hullult lõugava norminõudja tundidest puuduti alailma. Tuli teine õps, kelle puhul oli nii, et kui ikka eelmisest tunnist kõrgemale-kaugemale hüppasid, siis tuli ka hinne hea. Normidest polnud üldse juttu, nendeni jõuti kuidagi märkamatult, ilma lõugamise ja sõimuta. Ja oh mis üllatust - kõik käisid tundides, sest puudus õpsipoolne hüsteeria, talle oli oluline, et kõik liigutaksid ja jõudumööda edeneksid.
:) 1. detsember 2017 14:00
Irooniline on see, et trennis ei ole mingeid norme ega hindeid! Motivatsioon ei tule hinnetest, vaid sellest, et liikumine pakub rõõmu. Trennis ju on nii, miks peaks siis kehaline kasvatus teisiti olema. Imelik arvamus õpetaja poolt, et hinnete kadumisega kaob stiimul.
näss 1. detsember 2017 18:04
Nüüd sain selgituse, miks meie sportlaste tulemused viimasel ajal nii lahjad on- trennis käiakse liikumisest rõõmu tundmas. Kunagi hallil ajal tehti treeningplaanid ning punniti neid täita, rõõmu pakkusid ikka hiljem saavutatud tulemused.

Ka ENSV ajastust. 1. detsember 2017 12:07
Olin väikest kasvu tüdrukutirts.Meeldis võimlemine,pallimängud.Aga sunniti jooksma mingi aja peale,mingit kindlat mõõtu kaugust hüppama ,mitu korda endast pikemat kõrgust kargama jne.Joostes oli alati veremaitse suus ja pisted rinnus.See tegi tõesti kehalise tunni nii vastikuks,et ma mõtlen hirmuga siiamaani sellele.Iga laps peaks tegema ikka niipalju ,kui ta võimeline on.Üle oma varju ei hüppa keegi.Isegi täiskasvanud mitte.Õige,kui need õudsed normid ära kaotatakse ja hindeid ei panda.Kellel on eeldusi sportlaseks saada,see treenib niikuinii.
3. detsember 2017 00:35
Kullake, pallimängus samuti peab jooksma ja mitte vähe.
Tee trenni 3. detsember 2017 00:36
Veremaitse sul oli suus sellepärast, et su ihu oli nõder, normaalne nähtus
Mem 1. detsember 2017 11:58
Loodetavasti muudetakse õppekavad veidi inimlikumaks. Praegu peavad lapsed keka tunnis kohati Jackassi tegema. Näiteks palja põranda peal turiseisu, kukerpalli. Poomi kõrval ka matte ei ole. Ja siis imestatakse noorte seljaprobleemide üle. Mitu korda on laps sinikatega keka tunnist tulnud, aga õpetaja ju ähvardab 2 panna ja mõnitab ka veel, kui sa ei suuda kõiki harjutusi teha eelmise tunni vigastuse tõttu.
Kehalisest 1. detsember 2017 11:55
Algkoolis oli selline harjutus, nagu "pea põlvedele". Kusagil teises klassis käis naisõpetaja siis seda prad põlvedele surumas, kui vaja istus selga. Õnneks oli ta suht kidur, aga valus oli ikka ja kehalise tund muutus jälestusväärseks ja seda kuni kooliaja lõpuni.
Tund ise, sest väiksena oli tänu sellele kondiväänamisele, mis toimus sellisel kujul, selle ees hirm.
Ma olin pubekana nii kõva kakleja, et linnas kartsid mind täiskasvanud mehedki ja see eeldas head füüsilist vormi, kuid kehalise tundides ma ei liigutanud end üldse või puudusin.
Kogu kehaline aktiivsus ja füüsiline vorm tuli siiski ehitustel ja puude otsas ronimisest, kaklemistest, suusatamisest, rattasõidust jms.
Aga eks sellel olid ja on ka geneetilised soodumused, sest varsti 60-seks saavana olen meelsasti nõus osalema löömingutes ja osalema maratonidel- lihtsalt pulli pärast.
Meie suguseltsi mehed näevad kõik palju nooremad välja ja on ka vanaduses heas konditsioonis olnud.
Kehalise kasvatuse tunnil pole selles küll mitte mingisugust rolli.
küsimus 1. detsember 2017 14:07
õpetaja ronis selga?
Just, istus selga 1. detsember 2017 16:11
Oli selline tunne alati, et lähen pooleks või midagi seljas või põlveõndlates rebeneb. Istuda tuli põrandal jalad sirgelt ette sirutatud ja pea pidi põlvedele saama.
Mis fetiš sel naisel selle "pea põlvedele" värgiga oli- no mina siiamaani ei tea. Tea, kas on elus veel, lausa küsiks.
3. detsember 2017 00:37
Kas maratonidel tuleb ka kaklused?
1. detsember 2017 11:12
Liikumisharjumus tuleb juba kodust kaasa kasvõi sellega, et kas laps läheb kooli jalgsi või ta viiakse autoga kooli ukse ette. Kui lapse koolitee on 20min kooli ja 20 min tagasi kõndimist, siis see on juba rohkem liikumist võrreldes selle lapsega, keda autoga sõidutatakse kooli-koju sõidutatakse. Samuti pole vähetähtis, kas perekond istub nädalavahetusel niisama kodus või käiakse näiteks matkamas, suvel ujumas, talvel suusatamas ja ollakse üldse aktiivsed.
Kehalise kasvatuse tundide üks eesmärk peaks olema lastes liikumisharjumuse tekitamine ja liikumine ei tohiks käia selle nimel, et paremat hinnet saada. Meie õpetaja tegi tunnid mängulisemaks. Näiteks miks on vaja palliviset? Kas lihtsalt hinde saamiseks või äkki kujutad ette, et kui suudad palli kaugele visata, siis sa ei jää hätta, kui on vaja mingil hetkel hästi kaugele visata ja märki tabada. Toimis ja tekkis hasart. Sama on ronimisega - kas see on niisama kohustusja pingutus või sinu pingutusel võib kunagi olla reaalne vajadus - näiteks vaja põgeneda põlevast majast ja ongi vaja kusagile ronida.
jusss 1. detsember 2017 11:03
Nõukaaegne kehka tund tähendas seda, et üks poiss punnitas hinde saamiseks mingit harjutust teha ja ülejäänud vaatasid pealt. Ei saanud higiseks, ega tekitanud huvi spordi vastu.
Aino 1. detsember 2017 10:34
Miskipärast see "45-aastase staažiga" kehaline kasvatus andis tulemuseks, et pärast kooli lõppu ei viitsinud koolis normide ja hinnete ja sunni ja mõnitustega "motiveeritud" inimesed ennast televiisori eest püstigi ajada. Vaja oleks, et õpilane õpiks ise oma kehalist vormi hindama ja parandama ning et ta tahaks seda teha ja et ta leiaks endale selleks sobiva ja meeldiva liikumisviisi. Olgu selleks siis ujumine või sörkimine või võimlemine või rattasõit vm. Praegu liiguvad asjad õige suunas! Lihtsalt paljud kehalise õpsid on peast sportlased ega suuda muudatustega kaasa minna.
misasja 1. detsember 2017 10:28
"Lastel ei ole stiimulit..." - no selline stiimul, nagu uduumbe lõugav õps ja tuim, silm pungis jooksmine asfaldil, tundide kaupa, stimuleerib ainult jälestust selle tunni vastu.
Ema 1. detsember 2017 10:19
See et hinded ära kaovad ei ole kõige parem mõte. Oma lapse pealt näen, et kui saab hinde läheb särama. Laps saab aru, et tegi tööd hästi. Kujundav hindamine on talle nagu tunnustuse mitte saamine tehtud töö eest. Kõik me soovime seda aga lastelt võtame ära.
Mimi 1. detsember 2017 11:35
Aga need lapsed, kes ei ole võrreldes teistega nii sportlikud ja ei saa head hinnet? Mis nende silmad teevad? Rõhutan just seda "teistega võrreldes".
Minu lapse koolis juba tehakse seda, et hinnatakse arengut. Iga alal tuuakse välja eelmise aasta tulemus ja uus tulemus. Kui see on positiivne, siis lähead silmad ikka särama, sest ta oli parem kui eelmisel aastal. Ja teda ei võrrelda klassi kõige kiiremaga, kes käib kolmes trennis korraga ja kellel vanemate poolt sportlase geenid kaasa antud.
to Mimi 1. detsember 2017 11:57
Katsu nüüd aru saada, et selleks ongi normid ette nähtud säärased, et hea hinde saamiseks ei pea käima 6 korda nädalas trennis, vaid piisab ka sellest kui ennast natuke kätte võtta ja treenida. Kui keegi väidab, et on nii andetu, et ei suuda näiteks 10 korda lõuga tõmmata või joosta Cooperi testi 2400 meetrit, siis mingu puu taha oma jutuga. Hoopis iseasi on see, kui oled ennast lodevaks ja paksuks lasknud minna ning istud päevas 16 tundi ekraani taga, siis on ka halb hinne õigustatud. Täpselt nagu ka misiganes muus aines - kui ikka üldse matemaatikat ei õpi, siis pole vaja ka vinguda, et miks mina head hinnet ei saa nendega võrreldes, kes õpivad ja vaeva näevad.
Ema 1. detsember 2017 12:13
Mina jooksin koolis kahe peale. Tõsimeeli ei suutnudki rohkem. See eest olin teistes asjades osav. Sellepärast ei vihanud ma kedagi ja tegin järeldused, et kõike ei saagi hästi osata. Lapsed peavad suutma ennast ise hinnata ja, mitte solvuma selle peale, et ei suuda.
Minu laps on minusse ja jookseb ka alla normi. Temagi on aru saanud, et ta ei saa sinna midagi teha ja lepib sellega kuid annab alati endast 100%.
Kõik ei pea olema võrdsed. Ei hakka kunagi olemagi.
to Mimile 1. detsember 2017 13:12
Tooks siis vastupidise näite, kui ikka ilma muusikalise kuulmiseta inimene viiulimängu selgeks ei saa, siis ongi loru ja lodev. On nii või? Mina muuseas mängisin viiulit, aga kehalises 2400 m mitte kuidagi joosta ei suutnud, kuigi polnud üldse paks ja sel ajal polnud arvuteid ja eks ikka pisarad silmas trenni sai tehtud küll, kasu ei midagi. Minu meelest on arengu hindamine palju õigem kui looduse poolt antud eelduste järgi hinde panemine. See sunniks panustama kehalises ka näiteks neid, kes oma eelduste poolest lõdvalt viie kätte saavad, samas aga rohkem ennast pingutada ei viitsi ja annab stiimuli ka neile, kes vaatamata oma vähematele eeldustele ikkagi pingutavad.
Salme 1. detsember 2017 15:58
Taandareng on ka areng!
to to Mimile 1. detsember 2017 17:14
Täpselt nii ongi, et ka ilma muusikalise kuulmiseta võib vabalt kooli jaoks vajalikul tasemel nii laulma õppida ning see ei nõua sugugi rohkem aega või pingutust kui keskmisel inimesel näiteks füüsika õppimine. Mul on näiteks 2 sõpra, kellel on karu konkreetselt kõrvade peal tammunud, aga õppisid mõlemad kitarri mängima talutaval tasemel.
2400m Cooperi testis oli mõeldud gümnaasiumiastme poistele, tüdrukutel ja noortematel on mõistagi väiksemad normid. Ja selles vanuses poiss - kui ta pole paks või haige - peaks sellise tulemuse ära jooksma ka siis kui ta ei treeni ennast segaseks vaid käib 3x nädalas pool tunnikest jooksmas.
to: to Mimi 1. detsember 2017 22:46
Katsu nüüd aru saada, et inimeste füüsiline suutlikkus ongi erinev, nagu näiteks ka nende kunstianne. Võib-olla tõesti ohtra treenimisega on võimalik taset tõsta, aga paraku see ei ole kooli eesmärk (väljaarvatud ehk spordigümnaasiumil). Kehaline kasvatus on mõeldud tasakaalustama teoreetilisi aineid, nagu näiteks kunstitunnid on mõeldud arendama loovust, aga kummalgi juhul pole need üldhariduses prioriteedid ja seetõttu lähtub ka hindamine muudest alustest kui normidest.

anne 1. detsember 2017 10:16
Need 45-aastase kogemusega kehalise õpetajad ongi need õudusunenäod, kes võtavad lastel ära igasuguse rõõmu sportimisest ja kehalise tundidest. Eks muidugi on ju lihtsam lihtsalt soorituse järgi hindeid laduda kui jälgida lapse tegelikku kehalist arengut, soorituste paranemist võrreldes algsetega, õpetada ja suunata õigeid harjutusi tegema jne. Ja kahe käega olen nõus, et nii kehalises kui ka kunstis ja laulmises peaks hinde saama arengu järgi, mitte selle järgi, mida emake loodus on juba kaasa andnud, see paneks andekamad ka pingutama.
Joh 1. detsember 2017 11:02
Miks mitte sama loogika alusel hinnata matemaatikat? Et kui ikka looduse poolt ei ole antud lahutamist ja jagamist mõista, siis seda ka osadele mitte õpetada?
Mimi 1. detsember 2017 11:38
Seda tegelikult ju tehakse - nende jaoks, kes ei suuda, on lihtsustatud õppekavad. Kõik ei pea kõrgema algebra ja diferentsiaalvõrrandite teooriatega tegelema.
Mall 1. detsember 2017 11:48
Olen opetaja Inglismaal ja sellisel kujul hindamist kui Eestis pole. Olen ulimalt rahul kuna koolistress puudub nii lapsel kui ka vanemal. Vaatamata sellele, et hindeid pole, oskab minu kuuene poiss nii kirja- kui ka trukitahtedega kirjutada; 50ne piires arvutada; ujuda jne. Oppimise alus on uudishimu ning hinde asemele sobib suureparaselt kiitmine.
Retro 1. detsember 2017 10:05
Palju räägitakse nüüd sellest otsast vaadatuna kuidas mõni lumehelves võib sattuda hingepiinadesse, kui kõik ülejäänud klassis suudavad palli visata, joosta või hüpata poole rohkem ent kujutage nüüd asja ette ka teiselt poolt vaadatuna - mõni noor käib trennis, on kehaliselt aktiivne ja pingutab ning kokkuvõttes võib juhtuda, et lumehelves saab temast parema hinde, kuna hinnati mingit personaalset dünaamikat. Mis sõnum sellel on noorele - ära pinguta, tee asju lõdvalt ülejala ja jäta mulje, et oled andnud parima.
Teisalt tekitab antud lahendus ka topeltstandardeid, sest nt koolidevahelisele võistlusele minnes vaadatakse ikkagi mingit enamvähem arvestatavat keskmist tulemust, et olla teistega konkurentsis.
Võib väita küll, et areng spordis on individuaalne ega saagi päriselt hinnata kas palliviske tehnika oli viimasepeal perfektne või mitte, erinevalt reaalainetes, kus hinnatakse faktipõhist teadmist, kuid mingi "latt" peaks ka kehalises olema ja hinne näitabki seda, kui kaugele sa neist normidest jääd.
Mariga nõus 1. detsember 2017 09:53
Nõukaaegse lapsena oli kehka ikka igav, igav ja veelkord igav. Kolimise tõttu kooli vahetanuna sattusin terrorist-õpetaja meelevalda. Teda ei ole mäleta hea sõnaga isegi kooli parimad sportlased. Tänapäeval selline õpetaja oleks saanud selga nii vaimse kui füüsilise ahistamise süüdistused. Tänu temale vihkan tõsiselt igasuguseid pallidega seotud mänge, mäletan igavesti sulalumega platvorm-puusuuskadel kaks tundi kooberdamist, selja taga õps oma väljamaa plastikutel, mõnitamas. Kehalise kasvatuse tunni asemel võiks olla tantsutunnid. Need annavad sama koormuse ja on vaheldusrikkad. Tantsuoskus eluks kauba peale.
tibu 1. detsember 2017 09:43
paluks avaldada ka nende inimeste nimed KES selle järjekordse jama hariduses siis kokku keerasid?!
1. detsember 2017 09:27
Kui mul pole kunstiannet, siis ma ei hakka niimoodi joonistama, nagu Monet või Viiralt. Ja kui mul pole kehalist võimekust joosta ülikiiresti, siis mida pole, seda pole. Praegune koolisüsteem üritab igast asjast midagi õpetada, kuid lõpuks tead kõigest midagi, aga ikka ei oskaks nagu midagi.
to / 1. detsember 2017 11:14
Pakstagumikkude tüüpiline vabandus oma laiskusele, et "oh ma pole üldse andekas sel alal". Mõni areneb eesti keeles väga visalt ja ei saa kunagi kirjandit või etteütlust üle 4, aga ma ei ole kuulnud veel, et keegi tahaks seal ka "võimete järgi" hindama hakata. ja seda ma kuulen ka esimest korda, et kunstiõpetuses hakkama saamiseks peab olema sama andekas kui Monet või Viiralt ja siit siis meelevaldselt järeldades peaks kehalises sinu arvates hakkama saamiseks olema ilmselt Usain Bolt või vähemalt Erki Nool (kes, muide, oli ka lapsena suht ebasportlik, andetu ja kõhetu poisike).
11:14-le 1. detsember 2017 12:48
Aga miks meil ei tule siis koolidest andekaid kunstnikke ja sportlasi, nagu siin nimetati? Kas tegu ei või olla süsteemis, mis võtab ära avastamise ja tegutsemise rõõmu, sest õpetajale ei pruugi minu kritseldused sobida? Või minu jooks on liiga aeglane? Või ma ei hüppa piisavalt kaugele? Või matemaatikas saab lahenduseni jõuda ka kiiremini, kui etteantud pikk valem, kuid ma saan halvema hinde, kui ma ei tee nii, nagu ette antud? Millegipärast tekib koolis tunne, et tähtis pole mitte sooritus ja tulemus, vaid hinne. See vähendab igasugust loovust, sest kardetakse äparduda, sest karistuseks on halb hinne. Ja kui mõni õpetaja on harjunud sulle halbu hindeid panema, siis ongi jama.
h 1. detsember 2017 09:13
Aga mis saab VTK normidest?
1. detsember 2017 10:20
VTK normid kuuluvad nõuka aega. Õnneks need ajad on möödas!
. 1. detsember 2017 11:23
Mulle tundus, et h kommentaar oli huumor, aga keegi võttis tõsiselt
vaino 1. detsember 2017 08:54
Tuleb tunnistada, et kui liikumisharjumust kodust kaasa ei tule siis peale pöidla liigutuse telefonil keegi muud ei viitsi teha. Vahetunnis ka juba koolis vaikus- kõik koguvad telefonis teadmisi mõtlemata enda füüsisele. Tuleb ikka leida "võti" laste tervise nimel. Mitte viitsijad tuleb sundida liikuma ja aju võimekus kasvab! 45 minutit kõndi on ka midagi väärt!
Aga 1. detsember 2017 10:26
miks on vahetundides koolis vaikus? Sest kui lapsed tahaksid joosta ja näiteks kulli mängida, siis kohe on kuri õpetaja platsis ja käratab, et mis te siin jooksete, olge vagusi ja püsige paigal! Lapsed on kuulekad ja ongi edaspidi vaiksed ja vagusi. Ja nii ollaksegi lõpuks lihtsalt ninapidi telefonis...
Lom 1. detsember 2017 17:47
Kas tänapäeva koolis lapsed ei jalutagi koridoris ringiratast? Polegi pedagoogi, kes seda jälgiks?
Mari 1. detsember 2017 08:53
Mida ma õppisin kehalises kasvatuses? Lihtsalt mingis tunnis pandi mind hinde peale palli viskama või kaugust hüppama, kuid kas mulle õpetati õiget tehnikat ja kuidas saavutada kõige paremat tulemust? Ei õpetatud. Mind pandi lihtsalt fakti ette, et nüüd teed ja tulemusest sõltub hinne. Sama on jooksmisega - kui valesti joosta, siis võid kasu asemel endale palju kahju teha.
Kuigi mulle üritati pallimänge õpetada, ei saanud minust nende mängijat, sest need jäid võõraks. Pigem olen avastanud võimlemise ja jooga võlu, armastan palju jalgsi kõndida ning keha on palju paremas vormis, kui nendel kes käivad mitu korda nädalas jooksmas ja kes nüüd pidevalt hädaldavad põlve- ja seljavalu üle. Võta siis kinni, mis on kõige parem?
Nõuka ajal 1. detsember 2017 09:21
oli keh.kas. ehk kehkenpükside kasvatus, nagu minu isa ütles, lihtsalt inimese mõnitamiseks, pidid poolalasti tegeme mingeid inimväärikust alandavaid harjutusi, kui trennipoisid, kelle ajude asemele ka muskleid kasvatati, sind mõnitasid ja bullisid. Aga seda sporti, kuidas hoida normaalset kehakaalu tervist ja töövõimet, õigeid toitumisharjumusi ja eluviise. Seda küll ei õpetatud ega õpetata vist praegugi. Palliviskamine jms olgu ikka neile, kes tippsportlasteks hakkavad.
inxu 1. detsember 2017 09:33
Nõuka ajal polnudki põhjust toitumisharjumuste ja eluviiside üle nuriseda. Polnud ühtki paksu last ja kui oligi,siis oli see laps sellest tunnist vabastatud või kergemate harjutustega koormatud.
Ssss 1. detsember 2017 15:54
to nõuka ajal 2. detsember 2017 10:13
kas need on sinu või sinu vanaisa mälestused? kui sinu siis ei oleks olnud vaja ennast saiast ja päkapiku limonaadist paksuks õgida ja siis ennast kuidagi alandatuna tunda,mina ei suutnud ka kehalises enamust norme täita ja mis siis? sain hindeks 3 ja sellest oli küll.see ei takistanud mind osalemas "inimväärikust alandavates" katsetes lõuga tõmmata,kaugust hüpata või staadioni ringi aja peale joosta.asja mõte ei olnud siis ega ka nüüd vorpida massiliselt sportlasi.vajalik on lapsed saada liikuma ,olgu siis stiimuliks positiivne hinne või suuline kiitus.igasugu suuliste hinnangutega tuleb olla ettevaatlik sest mõni agar lapsevanem võib selles näha ahistamist.
Aino 3. detsember 2017 23:09
Kui sa sellestki aru ei saa, et kolmede ladumisega lapsi liikuma ei saa (vaid vastupidi, tekitatakse kehalise kasvatuse suhtes vastikustunnet), siis sa ei saagi millestki aru.
Nõukaajal õppinu 1. detsember 2017 10:37
Meil võeti kehka tundides kõikide spordialade sooritamise tehnika läbi, peale teivashüppe. Tippsportlast kellestki ei tulnud, aga spordivõistlusi on nüüd huvitav vaadata.
. 1. detsember 2017 11:25
Kõik oleneski õpetajast
Ka nõuka 1. detsember 2017 11:43
Eks olenes õpetajast - meie omad näitasid näpuga pargi poole ja teatasid ringide arvu, mis tuli läbida (sõltuvat aastaajast kas suuskadega või ilma) ja kobisid ise kähku koolimajja tagasi. Kevadel oli spordipäev, siis pidid kõik normid täitma, aga jah, tehnikate õpetamist meil ei olnud.

globe 1. detsember 2017 08:47
Nii on kõikide õppekavadega.
Kurb on see, et sel on pikaajaline mõju.
Süüdimatud poliitikud.
kokku 1. detsember 2017 08:41
leppida, kas hinne näitab arenemisvõimelisust või taset. Kui mingil objektiivsel põhjusel pole võimalik taset saavutada, hinde asemel mingi "erimärk". Nii igas aines.
Tegelikult 1. detsember 2017 08:35
Ametnikud tõestavad oma olemasolu vajalikkust. Koolisüsteemi "vägistamine" tuleb lõpetada. Kehtestaks ametnikele hinnangulise töötasu ja las teevad oma tööd õhinapõhiselt!
Hmmm 1. detsember 2017 08:14
Kas see 45 aastane kogemus ei peaks juba pensionil olema? N6mme gymnaasiumis lausa 2 sellist tööl...
Lea 1. detsember 2017 08:09
Kui riik kehalise kasvatuse nii kuis hambaravi oma rahastusest välja lülitab, jääb võimalus panna laps tasulisse trenni,
h 1. detsember 2017 07:54
Kehalises kasvatuses, kunstiõpetuses ja laulmises ei peaks üldse hindeid panema.
to h 1. detsember 2017 08:14
Kui sama loogikat edasi aretada, siis ei tohiks ka matemaatikas hindeid panna, kuna mõne inimese pea lihtsalt matemaatikat ei võta ja pole õiglane teda sündinud geeniustega samadel alustel hinnata.
Tegelikult ka inglise, vene ja saksa keeles ei tohiks hindeid panna, kuna mõnel inimesel on lihtsalt halb mälu ja uued sõnad ei jää meelde.
12345 1. detsember 2017 08:15
Ja huvitav, miks need ained teistest erinevad on?!? Nii kehaline vorm, laulmine kui ka joonistamine-maalimine jms on samamoodi treenitavad-õpitavad kui matemaatika või inglise keel näiteks. Ma küll ei vingu, et koolisüsteem on ikka kohutavalt ebaõiglane, kuna mu sõbrale jäid võõrkeeled lennult külge, mina aga pidin kurja moodi vaeva nägema, et tunnistusele neis ainetes vähemalt 4 saada.
? 1. detsember 2017 15:53
Vahe on ilmne - matemaatikas on kindel õige vastus olemas, kunstis õiget pilti mitte.
Nimi 2. detsember 2017 09:45
Miks peab üldse hindama? Igaüks on omamoodi, erinevate huvide ja annetega. Miks ei võiks kool olla lihtsalt silmaringi avardamise koht ilma hindamiseta? minu meelest võiksid kõik kooli- ja hindamissüsteemi pooldajad võtta endale 9 erinevat osalise ajaga töökohta, kas suudate KÕIGIS ülitugevad ja tublid olla? Ma loodan et ühel päeval tähendab kool seda et lapsed tulevad kokku, arutavad maailma asju, vaatavad dokumentaale, õpivad loodust looduses käies, saavad küsida mis teema neid huvitab ja õpetaja räägib sellest jne. Põhiline on ju ikkagi teada mis meie ümber on. miks on üldse vaja võrrelda ja võistelda. Teadmisi saades leiab igaüks ise mille poole teda tõmbab ja saab edasi areneda ja spetsialiiseeruda.
masendav 1. detsember 2017 09:22
Sel juhul ei tohiks hindeid panna ka füüsikas, inglise keeles ja matemaatikas. Miks need kehaline ja laulmine nii erinevad on? Miks on levinud arvamus, et kui on tark õpilane, siis tal peavad tingimata ka kehaline ja laulmine viied olema? Kui on õppimises geenius, aga kehaliselt saamatu, siis ongi aus, et ta kehalises saab nt 3. Vastasel juhul võiks heale sportlasele, kes matemaatikat ei jaga, ka matemaatikas 5 panna, sest ta ju pingutab, missiis et korrutustabelitki ei suuda selgeks saada!
Eks see ole 1. detsember 2017 14:33
sedasi, et laulmine, kehaline ja kunstiõpetus sõltuvad eeldustest.
Kui ikka kõrvad kuulevad erinevalt (nt kõrvapõletiku tagajärjel), joonistus annet pole antud ja mõningaid harjutusi ei luba füüsis teha (nt selgroo tõttu), siis neis ainetes võid harjutada, aga väga heaks sa ei saa.
Matemaatikaga on teine asi, üldse põhiliste õppeainetega.
Muide, koolis on alati olnud mitteametlik hierarhia, kus kunsti-, muusika- ja kehalise õpetajad on vähemolulised kui pärisainete õpetajad.
120 aastase staashiga pedakook 1. detsember 2017 07:46
Kehaline kasvatus algab ikka ihunuhtlusega. See tervendab nagu purgatoorium. Jumalale meelepärane kah.
ehhee 2. detsember 2017 10:14
mis ihunuhtlus,küsi parem sõõrumaa käest kuidas ihu hommikul virgeks saada