Teose "Eesti Dünamo ajalugu 1. raamat" esmaesitlus.Foto: Alar Truu
Spordivaria
4. detsember 2017, 15:03

GALERII | Legendide paraad! Ilmus raamat, mis avab Eesti spordiajaloo tähtsa perioodi tagamaid (7)

Täna toimus Henno Linna teose "Eesti Dünamo ajalugu: 1. raamat" (520 lk) esmaesitlus. Kohal oli mitmeid tiitlivõitjaid, kes jagasid huvilistele autogramme. Kaheosaline spordiajalooline teos sisaldab põnevaid dokumentaalmeenutusi ning unikaalseid fotosid ja allikamaterjali. Teose lõpus on mahukas nimeregister.

Vaata Õhtulehe galeriist, kes spordilegendidest tähtsa teose esitlusel koha olid!

Raamatust leiab nii mõnegi üllatuse, murduvad müüdid, avanevad saladused, näiteks:

*Kordagi ei ole seni räägitud sellest, et 1934. aastal kuulitõukes esimeseks Euroopa meistriks tulnud Arnold Viiding oli üks esimesi Dünamosse astujaid Eestis ja dünamolasena allkirjastas ta Kadrioru staadioni ülevõtmise akti oktoobris 1940.

*Teada on olnud, et Eesti Dünamo suusavabriku suuskadega on võidetud olümpiakuldasid, kuid et Toomas Leius tuli Wimbledoni noorteturniiri võitjaks Dünamo Tartu tsehhi reketetitega, see saab teatavaks alles selles teoses.

*Seni ei ole kordagi räägitud Eesti spordimeditsiini hüppelisest arengust alates 1974. aastast, mil Tallinnas käivitati Dünamo meditsiinikeskus ja õige pea võeti kasutusele novaatorlik laborit sisaldav meditsiinibuss.

*Selgub, et üksnes spordiühing Dünamo pidi ennast kapitalistlikult ise majandama nõukoguliku korra tingimustes. Ühingule kuulus suusavabrik ja mitmeid spordibaase. Teiste seas Tehvandi suusakeskus, Kadrioru tennisekeskus, Pärnu sõudebaas. Teos annab ülevaate ühingu majandamisest. 

*Täiesti sensatsiooniline on Moskvas 3. aprillil 1990 välja antud salajane teatis selle kohta, et Erika Salumäe treener, sisevägede major Vladimir Leonov lähetati Moskva Dünamost Eesti Dünamosse ratturit treenima. Võimalikuks sai see ainult tänu Eesti Dünamo juhtide osavatele läbirääkimistele Moskvas. Tulemuseks oli  taasiseseisvunud Eesti esimene olümpiakuld ja dünamolanna teine olümpiavõit. Oma treenerita jäänuks see ära.

*Esmakordselt on võimalik süsteemse täpsusega saada ülevaade Eesti tuletõrjesportlaste saavutustest NSV Liidu meistrivõistlustel. Selgub, kuidas saab koguni nelja meest Eestis pidada esimeseks meistersportlaseks tuletõrjespordis. Faktiteavet vürtsitavad meeste krutskid, näiteks sügaval nõukogude ajal sini-must-valges võistlusvormis ülesastumine.

*Sambospordi algusest Eestis ei ole samuti sellise süsteemsusega varem kusagil kirjutatud kui uues teoses. Selgub ukrainlaste oluline panus ala arengusse Eestis. Räägitakse, kuidas rahvaste sõpruse nimel Moskva olümpiamängude eel ootamatult asendati sambo naiste maahokiga.

*Avaldatakse pagunikandjatest Eesti Dünamo kahe spordiroodu ja ohvitseride viimased nimekirjad.

*Esimesest raamatust leiab dünamolaste koorekiri, kes on võitnud 17 olümpiamedalit, 65 maailma meistrivõistluste medalit ja 37 Euroopa meistrivõistluste medalit. Teises raamatus avaldatakse dünamolaste nimekiri, kes NSV Liidu meistrivõistlustelt tõid Eestisse kokku enam kui tuhat ükssada medalit. Selgub, kes olid need väga üksikud dünamolased, kes said audünamolaseks.

*Olümpiavõitjate nimekirjast leiab dünamolase, kes võitis Eestile kulla, kuid keda ei ole seni olümpiaraamatutes tutvustatud.

*Dünamo jälg Eesti spordiloos on ülimalt hinnaline. Kokku seitseteist olümpiamedalit. Seejuures esimene Eesti sportlane, kes nõukogude perioodil tuli olümpiavõitjaks oli dünamolane Johannes Kotkas (1952) ning viimane Nõukogude Eesti üksikala olümpiakulla võitja oli taas dünamolane (1988), kes Eesti Dünamo sportlasena tõi ka taasiseseisvunud Eestile esimese olümpiakulla – Erika Salumäe.

*Nii mõnigi Eesti sportlane ja treener, keda seni ei ole seostatud Dünamoga, leiab kajastamist dünamolasena (põhjalikumalt teose teises raamatus).

*Unikaalsed on esimese raamatu 16 persoonilugu Dünamo autahvlisportlastest, kes on Eesti spordilukku jätnud märkimisväärse jälje. Näiteks mitte kunagi varem ei ole avaldatud olümpiavõitja Johannes Kotkase eraelulisi detaile, mis tutvustavad Eesti maadlusvägilase elu olulisi aspekte. Alates sellest, et tema isa ei olnud teadmata kadunud kuni selleni, kes olid sportlase neli olulist naist. Rääkimata müütide murdmisest, sest mitte kunagi ei ole Kotkas keerutanud Jossif Stalinit. Ometi on seda väga tahetud uskuda – mida suurem inimene, seda suuremad legendid.

Teose autor Henno Linn on Eesti Spordiajaloo Seltsi liige, kellelt on varem ilmunud entsüklopeediliselt põhjalik ja samas kodulooliselt väärtuslikku teavet sisaldav spordiajalooline teos „Eesti politsei sport läbi ajaloo“ (2014; 760 lk), mis on omal moel sissejuhatus Dünamo ajaloo käsitlemisele. Müügil on viimased 70 teost, mida saab osta Rahva Raamatu kauplustest ja autorilt.

Täna esitletud spordiajaloolist teost on müügil vaid 350 raamatut, millest osa leidis omanikud teose esitlusel. Raamatut saab osta: Rahva Raamatu kauplustest ja mitmetest Coop kauplustustes, samuti otse autorilt kontaktil [email protected]. Teose trükkimist toetas Eesti Spordiselts Põhjakotkas.

Teos on arvatud Eesti Vabariik 100 kingituste hulka. Eesti Spordiajaloo Selts tunnustas oma 28. novembril toimunud aastakoosolekul Henno Linna tulemusliku töö eest Eesti Dünamo ajaloo uurimisel ja kirjasõnas talletamisel.